Lühendid

Print
There are no translations available.

LÜHENDEID JA MÕISTEID

Lugejale on isikuandmetest arusaamise hõlbustamiseks järgmistel lehekülgedel seletatud ja ka inglise keelde tõlgitud nimeregistrite isikukirjetes kindlas järjekorras korduvad lühendid ja mõisted.

a. –

aasta

a-k, al. –

alevik, alev

andmed –

andmed

ANSV –

Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (NSVL haldusüksus)

AO –

Autonoomne oblast (NSVL haldusüksus vähemusrahva põlisalal)

as. –

asula

(d) –

andmed saadud eriti usaldusväärsetest dokumentidest (näiteks Eesti Vabariigi isiktunnistus)

eluk. –

elukoht

en. –

eesnimi

ENSV SM

ENSV Siseministeerium

ERRB –

Eesti Represseeritute Registri Büroo, asumiselolnute ja endiste poliitvangide kodanikeühenduse MEMENTO tegutsemisüksus

gr. –

grupp (invaliidsuse raskusaste)

in. –

isanimi

Inv. –

invaliid

k. –

küla

ka –

ka

KGB –

Nõukogude poliitilise politsei üldine tähistus (täpne nimetus on läbi aegade erinev)

kolh. –

kolhoos

kp. –

kuupäev

krai –

krai (NSVL haldusüksus)

lk. –

lehekülg

MN –

ministrite nõukogu (nõukogude valitsuse nimetus)

np. –

neiupõlvenimi

NL –

Nõukogude Liit

NSV –

Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (NSVL haldusüksus

obl. –

oblast (NSVL haldusüksus)

osak. –

osakond

 

perek. –

perekond

raj. –

rajoon (NSVL haldusüksus)

rdt. –

raudtee

rdtj. –

raudteejaam

s.h.

sealhulgas

sovh. –

sovhoos, riiklik suurfarm

s., sünd. –

sündinu

surn. –

surnud

surn. teel –

surnud asumiseleviimise ajal

t. –

talu

v. –

vald

ASUMISE JA VANGISTUSKARISTUSEGA SEONDUVAD LÜHENDID

10+5 –

esimene number tähistab vangistuskaristuse aastaid, teine asumiskaristuse aastaid

a. –

aasta

arr. –

arreteeriti

asum. –

asumisel

küüdit. –

küüditatud (massioperatsiooniga asumisele saadetud)

lg. –

lõige (kriminaalkoodeksi paragrahvi allosa)

mitte küüditatud

mitte küüditatud (ei olnud kodus)

NL ÜNP –

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium (andis ka kriminaalseadustikku täiendavaid, seadustest astme võrra madalamaid õigusakte – seadlusi; näiteks NL ÜNP 04.06.47)

pärast kar. kandm. –

pärast (vangistus)karistuse kandmist

vab.

vabanenud, vabastatud

ASUMISELESAATMIST JA KARISTUSMÄÄRA OTSUSTANUD INSTITUTSIOONID

EK(b)P

Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei

ENSV RJK –

ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee (1949 – Ministeerium, nimetus muutus korduvalt)

erin. –

NSVL RJK Erinõupidamine (institutsioon kohtuväliseks karistamiseks)

GULag

Laagrite Peavalitsus

KK

Keskkomitee

oblastikohus –

II astme kohus

ringkonnakohus –

ainus kohtuliik rahvusringkonnas (NL väikseimas vähemusrahvuse haldusüksuses, rahvusringkonnas)

RJRK

Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

rk. –

rahvakohus (tavaline I astme kohus)

RKN

Rahvakomissaride Nõukogu

SaRK

Siseasjade Rahvakomissariaat

trib. –

sõjatribunal (sõjaväeüksuse juures asuv erikohus)

ÜK –

ülemkohus (kõrgeima astme kohus)

ÜK(b)P

Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei

VANGLAKARISTUSE ALUSEKS ENIMKASUTATUD PARAGRAHVID

§7 –

ühiskonnaohtlikud teod või sidemed

§17 –

inkrimineeritud kuritööle kaasaaitamine

§35 –

sundasumisele saatmine

§58–1a –

isamaa reetmine (süüdistuseks Saksa sõjaväes või Omakaitses teenimine, metsavendlus)

§58–1b –

isamaareetmine sõjaväelasena

§58–2 –

võimu haaramine kontrrevolutsioonilisel eesmärgil

§58–3 –

ühendus välisriigiga kontrrevolutsioonilisel eesmärgil

§58–4 –

rahvusvahelise kodanluse abistamine tegevuses NSVL vastu

§58–6 –

spionaaž

§58–8 –

terroriakt

§58–10 –

nõukogudevastane propaganda

§58–11 –

riigivastane tegevus grupis või organisatsioonis

§58–13 –

tegevus revolutsiooniliikumise vastu Kodusõja aegu Venemaal

§58–14 –

kontrrevolutsiooniline sabotaaž

§82 –

vangistusest või asumiselt põgenemine


Märkus: Karistamisel kasutatud VNFSV kriminaalkoodeks pole kirjes märgitud.

ALLIKAD JA NENDE TÄHISTUS

ERAF –

Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) vana tähis ja siin kasutame seda ka sama arhiivi praeguse nimetuse – Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiviosakonna – puhul. ENSV SM (Siseministeeriumi) ja RJK (Riikliku Julgeoleku Komitee) fondid asuvad selles arhiivis.

E –

RJK fondi nr. 130 tunnus. Ilma tunnus-täheta number allikatähisena näitab säilikut (toimikut) RJK fondist nr. 129

F., f. –

arhiivifond

F8 –

ENSV SM fond nr. 8 Rahvusarhiivi Riigiarhiiviosakonnas, sundasumisel olnute isikutoimikute kogum

J –

ENSV SM fond nr. 5-J Rahvusarhiivi Riigiarhiiviosakonnas

kl –

küsitlusleht (ERRB korraldatud ankeetküsitluse dokument)

l. –

leht (arhiivitoimikutes)

[121E] –

toimik nr. 121 arhiivifondist 130

K –

arhiivifondi nr. 4-K tähis

M –

arhiivifondi nr. 2-M/O tähis

M2-1 –

arhiivifond nr. 2-M/O, nimistu 2, säilik 1

n. –

arhiivinimistu

R –

arhiivifondi nr. 6-R tähis

s.s., cc –

täiesti salajane

s.-ü. –

säilitusühik (toimik või muu ühtne andmekogum arhiivis) või säilik


Märkus: Üksikjuhtumeil on kasutatud muude fondide või raamatute andmeid.