Muuseumi püsinäitus ja filmid annavad ülevaate okupatsiooniajast, repressioonidest, rahvuslikust vastupanuvõitlusest ja laulvast revolutsioonist Eestis aastatel 1940–1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

 

Avatud ajutised näitused:    

Näituse ja pop-up muuseumi “Olen meeletult vihane” avamine 23. veebruaril kell 20.00

 Näitus tutvustab kümmet Euroopast pärit  inimest, kes aastatel 1956 kuni 1989, mil  kommunism lüüa sai, olid osaks liikumisest, mis  muutis ajalugu. Inimesi, kes võitlesid  demokraatia ja vabaduse, abordiõiguste või  lihtsalt elukoha eest. Tutvu Constantin Jinga-ga:  teda tabas kuul Rumeenia revolutsiooni ajal, kuid  ta loeb seda siiani oma elu kõige õnnelikumaks  päevaks. Või loe Lagle Pareki lugu, kes  korraldas siinsamas Tallinnas meeleavalduse vaid  mõned kuud pärast seda, kui ta oli vabanenud  vangilaagrist. Tutvu inimestega, kes unustasid  oma hirmu ja muutusid juhuse tahtel  kangelasteks, kes osalesid ülestõusudes, mis  muutsid maailma või lõppesid kainestavate  repressioonidega.

Paratamatult tekitavad need lood küsimusi. Mida oleksid teinud sina nende asemel? See on tähtis küsimus, mis on tänapäeval ehk kõige olulisem. Millist tulevikku me oma riigile ja lastele tegelikult soovime? Euroopas on tunda käegakatsutavat rahulolematust, aga milliseid muutusi me ootame? Kas me tahame alles hoida kõike, mis meil on, olenemata hinnast? Millal me ütleme, et aitab küll, ja asume tegudele? Sellel näitusel küsime teilt otse: “Mis ajab teid vihaseks?”.

Saa osa põnevatest isiklikest lugudest, mis jutustavad sellest, miks inimesed liitusid ajaloolise protestiga. Loo enda protestiplakat videokioskis!


Näituse kuraatorid: Emmie Kollau, Tijl Akkermans/ Iron Curtain Project, Holland. Rohkem infot: www.ironcurtainproject.eu/en.
Näituse korraldus Eestisse: Okupatsioonide muuseum, Müürileht, Eesti Kunstiakadeemia, Berk Vaher.
Näituse projekti toetab: Euroopa Komisjon.
Näitus on avatud 23. aprillini.

    

 

Näitus “Kuidas Narva Eestiga jäiˮ
avatud 5. märtsini

 

  

 

 

 

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast olukorras, kus riigivalitsemisse kaasati neid vähe. Mitme olulise seaduse vastuvõtmine Riigikogus põhjustas laialdast pahameelt, kuna kitsendas märkimisväärselt selle grupi võimalusi osaleda poliitika kujundamises või majandustegevuses. Küsimärgi alla oli seatud ka inimeste juriidiline staatus – valdav enamik neist olid nüüd kodakondsuseta isikud.
Sellest ajendatuna toimus piirilinnas Narvas 16.-17. juulil 1993 autonoomiareferendum, mis pidi tagama, et linnavõimud saavad Narva linna territooriumil kasutada vetoõigust Eesti seaduslike võimuorganite väljastatud aktide suhtes.
Hoolimata narvakate poolehoiust jäi autonoomia siiski sündimata.


Kuraator: Ivan Lavrentjev
Näituse kujundus ja teostus: Optimist OÜ
Partnerid: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, Narva Muuseum, Riigikohus, Postimees
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas

  

 

Näitus “Ungarlased nõukogude sunnitöölaagritesˮ 
Näitus on ingliskeelne ning jääb avatuks 12. märtsini. 

 Näitus annab fotode ja kunagiste vangide mälestuste kaudu ülevaate  sõjavangide ja vangistatud tavainimeste elust GULAG-i vangilaagrites.
 1944. aasta sügisel alustati Ungaris inimeste saatmisega sunnitöölaagritesse.  Küüditamise ajal väitsid Nõukogude Liidu ja Ungari liidrid, et tegemist on  “sõjavangidega seotud tegevusegaˮ, kuid tegelikkuses saadeti sunnitööle  tavalised inimesed, kellel puudus side sõjaväega.
 Näitus kõneleb nii inimeste äraviimisest kui ka igapäevaelust sunnitöölistena  kaevandustes ja tehastes.

 Näitus jõuab Okupatsioonide muuseumisse koostöös Ungari Instituudiga.

 

 

 

Näitus "Naine, kes kinkis Eestile muuseumi – Olga Kistler-Ritso"

 Näitus kõneleb Okupatsioonide muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso (1920-2013)  sündmusterohkest elust. Olga arstiõpingutest ja tööst Eestis, põgenemisest Saksamaale ning  sidemetest kodumaaga pärast elama asumist Ameerika Ühendriikidesse.

 Olga Kistler-Ritso sündis 26. juunil 1920. aastal Ukrainas. Ta käis koolis Tallinnas ning lõpetas  1944. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1944. aasta sügisel põgenes Olga Saksamaale. Sealses  põgenikelaagris töötas ta silma- ja lastearstina. 1949. aastal emigreerus Olga Ameerika  Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis.
 Dr Olga Kistler-Ritso oli oma eriala tunnustatud spetsialist.

 Olga hoidis end Eestis toimuvaga pidevalt kursis. Esimest korda pärast Eestist lahkumist külastas ta  oma kodumaad ja lähedasi 1976. aastal.
1990. aastatel tekkis perekond Kistleril soov Eesti heaks midagi teha. 1998. aastal loodi nii Ameerika Ühendriikides kui Eestis Kistler-Ritso Sihtasutus Eesti lähiajaloo uurimiseks ning sündis idee asutada muuseum.
Okupatsioonide muuseum avati külastajatele juulis 2003. See on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis ning selle rajamist finantseeriti ainult Olga Kistler-Ritso eraannetuse toel.

Näitus valmis 2013. aastal Okupatsioonide muuseumi 10. sünnipäevaks.

 

 

Free Joomla! template by L.THEME