Muuseumi püsinäitus ja filmid annavad ülevaate okupatsiooniajast, repressioonidest, rahvuslikust vastupanuvõitlusest ja laulvast revolutsioonist Eestis aastatel 1940–1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

 

Avatud ajutised näitused:     

Fotonäitus “Purustatud uksedˮ
avatud 24. septembrini 2017

 Fotograaf Karolin Kruuse näitus “Purustatud  uksed” annab sissevaate Palestiinas Balata  pagulaslaagris elavate neljanda generatsiooni  pagulaste hingeellu. Näituse tööd on üles  pildistatud 2017. aasta kevadel ja suvel.

 Balata pagulaslaager asub Jordani Läänekalda  põhjaosas Nabluse linnas 0,25 ruutkilomeetri  suurusel alal. ÜRO Palestiina pagulaste  abiorganisatsiooni UNRWA andmetel elab  1950. aastal rajatud ja 5000 pagulasele  mõeldud laagris umbes 30 000 inimest.

1948. aastal kuulutati välja Iisraeli riik, mida Palestiina ajalookirjutajad nimetavad sõnaga naqba – katastroof. Pärast seda lahkus või oli sunnitud lahkuma oma kodudest suur hulk palestiinlasi, kes elasid väljakuulutatud Iisraeli riigi aladel. ÜRO pakkus Jaffa piirkonnast pärit sisepõgenikele ajutist elamispinda. Igale perele, olenemata selle suurusest, pakuti üht telki. Esialgu pered keeldusid, sest lootsid oma kodudesse naasta. Kaks aastat hiljem võtsid nad aga pakkumise vastu ja asustasid Balata laagri. Nüüdseks on ajutised telgid asendunud tihedalt üksteise kõrvale ehitatud betoonist kuubikutega, kuid lootus tagasi kodudesse pöörduda on siiani alles jäänud.

Palestiinlaste tagasipöördumise õiguse sümbol on võti. Enamikel Balata pagulaslaagris elavatel peredel on siiani alles oma koduvõtmed, kuigi nende kodud Jaffa piirkonnas neid enam ees ei oota.

Pärast 70-aastast Iisraeli okupatsiooni ei ole palestiinlaste olukord paranenud ja uute Iisraeli asunike asulate ehitamise tõttu tõuseb palestiina sise- ja välispagulaste arv siiani.

Näituse läbiviimist rahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

  

 

“Miranda – mustlaste holokaustˮ 
avatud 1. oktoobrini 2017

 Holokausti käigus hukkus neljandik kuni pool Euroopa romadest. Näitus kõneleb  mustlastüdrukust Mirandast – tema rõõmsast lapsepõlvest Tšehholsovakkia  väikelinnas, karmist vangistusest Teise maailmasõja aegses Natsi-Saksamaa  koonduslaagris ning holokaustis ellujäämisest. Tema lugu on meeldetuletus unustusse  jäänud romade saatusest Teises maailmasõjas.

 Näituse autor Veijo Baltzar kõneleb holokaustist romade perspektiivist, kuid mitte  kannatustest, vaid otsustest ja tegudest, mis viisid tuhandete inimeste hukkamiseni.  Veijo Baltzar on tunnustatud kunstnik, lavastaja, kirjanik, õppejõud ning Soome  romade kogukonna eestvedaja.

 Näitus rändab järgneva pooleteise aasta jooksul 18 Euroopa riigis.
 Projekti toetab Euroopa Liidu programm “Kodanike Euroopa”.
 Näitus jõudis Eestisse koostöös Soome Rahvusvahelise Loovkultuuri Keskusega  DROM.

 

 

 

 

Kolmiknäitus “Rändelood – eile ja tänaˮ
avatud 24. septembrini 2017

 “Rändelood – eile ja tänaˮ on kolmiknäitus, mis kõneleb  lugusid inimestest, kes on rändetee ette võtnud vabatahtlikult  või sunniviisiliselt.

 Inimesed rändavad. Kui välja arvata Aafrika algkodust  lahkumine, siis pole inimesed kunagi rohkem rännanud kui  täna. Globaliseerumine ja mobiilsuse kasv on muutnud maailma  ahtamaks: 2015. aastal elas väljaspool oma sünnimaad 244  miljonit inimest. Kui tegu oleks ühe riigi kodanikega, siis oleks  see Ameerika Ühendriikide järel suuruselt neljas riik maailmas.
 Inimeste rändeotsused on erineva taustaga – enamasti on  tõukejõuks võimalus oma oskusi ja teadmisi paremini  rakendada, lootus paremale majanduslikule ning sotsiaalsele  heaolule. Kuid paljud peavad oma kodud jätma ka vastutahtsi,  sunniviisiliselt. Ülemöödunud aastal ulatus rahvusvaheliste  põgenike ning asüülitaotlejate arv 24,5 miljoni inimeseni,  kellele lisanduvad ka need 40,8 miljonit inimest, kes on  pagenduses oma kodumaa piires.

Näitus “Paadipõgenike jälgedesˮ tutvustab 2016. aastal Balti riikidest ning Rootsist pärit noorte projekti, mille käigus läbisid nad paadiga 1944. aasta põgenemistee Ventspilsist Gotlandile. Näitust täiendavad fotograaf David Holmerti jäädvustused Baltimaade põgenikest Läänemere suurimal saarel.
“Rändajate portreed – pealkirjade tagant paistev Rootsiˮ avab viimastel aastakümnetel Rootsi jõudnud põgenike elukäike ning näitus “Rändeloodˮ mõtestab rändepõhjuste ja -kogemuste mitmekesisust erinevate inimeste lugude kaudu Eestis.

Kolmiknäitus valmis Okupatsioonide muuseumi, Baltic Art Centeri (Gotland), Rootsi Suursaatkonna Eestis, Rootsi Instituudi, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ning perekond Holmerti koostöös.

Foto: David Holmert            

 

 

Näitus "Naine, kes kinkis Eestile muuseumi – Olga Kistler-Ritso"

 Näitus kõneleb Okupatsioonide muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso (1920-2013)  sündmusterohkest elust. Olga arstiõpingutest ja tööst Eestis, põgenemisest Saksamaale ning  sidemetest kodumaaga pärast elama asumist Ameerika Ühendriikidesse.

 Olga Kistler-Ritso sündis 26. juunil 1920. aastal Ukrainas. Ta käis koolis Tallinnas ning lõpetas  1944. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1944. aasta sügisel põgenes Olga Saksamaale. Sealses  põgenikelaagris töötas ta silma- ja lastearstina. 1949. aastal emigreerus Olga Ameerika  Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis.
 Dr Olga Kistler-Ritso oli oma eriala tunnustatud spetsialist.

 Olga hoidis end Eestis toimuvaga pidevalt kursis. Esimest korda pärast Eestist lahkumist külastas ta  oma kodumaad ja lähedasi 1976. aastal.
1990. aastatel tekkis perekond Kistleril soov Eesti heaks midagi teha. 1998. aastal loodi nii Ameerika Ühendriikides kui Eestis Kistler-Ritso Sihtasutus Eesti lähiajaloo uurimiseks ning sündis idee asutada muuseum.
Okupatsioonide muuseum avati külastajatele juulis 2003. See on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis ning selle rajamist finantseeriti ainult Olga Kistler-Ritso eraannetuse toel.

Näitus valmis 2013. aastal Okupatsioonide muuseumi 10. sünnipäevaks.

Näitus on muuseumis püsivalt avatud. 

 

Free Joomla! template by L.THEME