VABAMU

Okupatsioonide muuseum laieneb, mis tähendab, et lähiajaloo ekspositsioon suureneb nii pindalalt kui ka temaatiliselt. Uuenduse läbi teinud muuseumist saab pärast taasavamist Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, mis kõneleb Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni.

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on koht, mis inspireerib inimesi vabadust hoidma ja selle eest seisma. Harime, kaasame ning innustame Eesti inimesi ja külalisi mõtlema lähimineviku üle, tunnetama vabaduse haprust ja seisma vabaduse ning õigluse eest.

 

 

 

Uue püsinäituse ettevalmistuse seis

Okupatsioonide muuseumis alustati 2018. aasta jaanuaris uue püsinäituse loomiseks vajalike ehitustöödega. Näituseala kahekordistub, laienedes praeguselt 660 ruutmeetrilt 1120 ruutmeetri suurusele alale. Võtame kasutusele ka selle osa muuseumihoonest, kus varem asusid külalistele suletud muuseumikogude hoidlad ning töötajate bürooruumid.

Okupatsioonide kajastamine jääb endiselt muuseumi keskmeks ning laieneb nii pindalalt kui ka temaatiliselt. Lisaks inimsusevastastele kuritegudele kõneleb uus püsinäitus põhjalikumalt elust Nõukogude Eestis ja väliseestlaste saatusest, aga ka iseseisvuse taastamisest ja vabaduse väärtustamisest.

Senisest enam pöörame ekspositsiooni loomisel tähelepanu, et tegevust ja mõtlemisainet oleks kõikidele vanuserühmadele, kes muuseumisse tulevad.

Muuseumi eesmärk on uueneva püsinäitusega suurendada külastajate arvu neli korda - st jõuda aastas vähemalt 80 000 silmapaarini. Soovime väliskülaliste kõrval näha muuseumis senisest oluliselt rohkem eestimaalasi. Kui praegu on kõikidest muuseumi külastajatest ca 10-15% kohalikud inimesed, siis tulevikus võiks nende osakaal vähemalt kahekordistuda.

 

Uue püsinäituse kuraatorid

Uue püsinäituse loomisesse on kaasatud mitmed spetsialistid nii oma majast kui väljastpoolt. Inimsusevastaste kuritegude teemaruumi kuraatoriks on Sander Jürisson (Okupatsioonide muuseumi näituste juht). II maailmasõja aegset põgenemist ning eestlaste elukäiku paguluses avab Maarja Merivoo-Parro (Tallinna ülikooli doktorant ja nooremteadur). Elu Nõukogude Eestis käsitleva ala kuraator on Uku Lember (PhD, TLÜ lektor), iseseisvuse taastamisele keskenduva näituse osa koostab Aro Velmet (PhD, Oxfordi ülikooli järeldoktorant). Vabaduse teemaruumi sisu loovad kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik ja kunstnik Kaido Ole.

 

Sisu kuraatorite pilgu läbi

Okupatsioonidest, vastupanust, vabadusest ja taastumisest kõnelev näitus koosneb viiest osast – inimsusevastased kuriteod, eestlased vabas maailmas, elu Nõukogude Eestis, iseseisvuse taastamise protsess ning vabadus.

Inimsusevastaste kuritegude osa vaatab tagasi meie lähiajaloo hetkedele, kui inimlikkuse põud kummitas kõiki siin elavaid inimesi. Totalitaarsete režiimide kuritegudest kõneleva osa keskne element püsinäitusel on kaubavagun, mis ei luba unustada nii küüditamisi, vangilaagritesse saatmist kui ka holokausti. Selle kõrval on läbivaks jutuvestjaks inimeste esemed - nende kiiruga kaasapakitud asjad või hoopis vangilaagris valmistatu. Loomulikult ka need, mille omanikud või valmistajad tagasi kodumaale pöörduda ei saanud. Teemaruumi eesmärk on avada okupatsioonide perioodi algust ja selle inimvaenulikkust, tehes seda samas kannatanud inimeste lugude kaudu, kes seisid oma põhimõtete eest ning keda peeti seetõttu vaenlaseks. Ruum näitlikustab seda, kuidas vabast ühiskonnast võib väga kiiresti sattuda totalitarismi, olla selle ohver ja mida see ootamatus inimestele tähendas.

Eestlased vabas maailmas näituse osas on kesksel kohal 1944. aasta sügisel Rootsi põgenemiseks kasutatud paat. Näituse peamine tähendusväli on seotud võõrvõimu eest põgenemisega. Ruumis jutustavad eri esemed ja visuaalsed ning graafilised elemendid väliseesti ajaloo lugu. Lood puudutavad kogukondlikku organiseerumist, poliitilist välisvõitlust, noorsootööd (skaute-gaide, laagreid, koole), usuelu, kultuurilist tegevust, keerulist suhtlust kodu-Eestiga, aga ka argipäeva ning kodust sfääri. Pakkumaks võimalust Eestist põgenenute diasporaaga tunnetuslikul tasandil suhestuda, leiavad ekspositsioonis oma koha nii väliseesti kirjasõna kui muusika. Selle näituse osa eesmärk on anda külastajale aimu väliseesti ajaloo mitmetahulisest olemusest ja mõjust.

Nõukogude perioodile keskenduv näituse osa jaguneb kaheks. Esmalt käsitletakse nõukogude korra kehtestamist koos tavalise inimese ideoloogiliste valikute ja dilemmadega ning vastupanu ja selle erinevaid vorme Nõukogude okupatsioonile. Teine suurem teema on argipäev ja igapäevaelu koos mõningate kultuuriliste kurioosumite ja nähtustega.

Taastumise osa käsitleb laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise ajavahemikku alates 1987. aasta fosforiidisõjast kuni Eesti astumiseni Euroopa Liitu 2004. aastal. Selle näituse osa läbiv metafoor on “Balti kett”, mis rõhutab ennenägematute rahvaliikumiste rolli iseseisvuse taastamisel. Ekspositsioon vaatleb vabanemise protsessi üksikisiku tasandilt, küsides, kuidas tavalistest inimestest said mõne aasta jooksul pühendunud vabadusvõitlejad. Mida tähendas “vabadus” muinsuskaitsjate, tudengite, rahvarindelaste, kodanike komiteede aktivistide, linnainimeste, maainimeste, interrindelaste ja paljude teiste jaoks? Mis tundega elati neid sündmusi läbi, kuidas neid mõtestati, kuivõrd vastas saavutatu ootustele?

Vabaduse osas kutsuvad Daniel Vaarik ja Kaido Ole inimesi arutlema valikute üle. Ekspositsiooni ülesehitus lähtub vabadusega kaasnevatest erinevatest valikutest ning ka valikust vabaduste ja kohustuste vahel. Kuraatorite hinnangul ei ole vabadus miski, mis võidetakse kätte üks kord, vaid see on seisund, mida tuleb kogu aeg mõtestada ja mille säilimise nimel tuleb pidevalt pingutada.

 

Muuseumi nimi

Oleme kohtunud ja nõu küsinud eri valdkondade asjatundjatelt ja ekspertidelt, rääkinud nii keeleteadlaste, ajaloolaste, väliseestlaste, represseeritute kui paljude teistega. Arutelude tulemusel eri osapooltega sai selgeks, et nimi Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu annab kõige selgemini edasi nelja põhiteemat, mida muuseum tulevikus kajastab: okupatsioone, vastupanu, taastumist ja vabaduse hoidmist. Loodame, et selline nimi arvestab eri siht- ja vanuserühmade vajadusi ja annab parimal moel edasi uuenevat sisu.


Järgmised sammud

Uus püsinäitus valmib koostöös mitmetele Eesti muuseumidele püsinäituseid loonud arhitektuuribürooga Koko Arhitektid. Püsinäituse tootmise ja ehitustööde maksumus on hinnanguliselt 1,8 miljonit eurot. Muuseumi uue ekspositsiooni loomise esimest etappi toetasid muuseumi algataja Olga Kistler-Ritso tütar Sylvia ja tema abikaasa Andy Thompson ning nad on valmis veel panustama. Lisaks kogutakse eraisikute annetusi ning toetust otsitakse ka kodumaistest ja rahvusvahelistest fondidest. Uuenenud sisuga muuseum avab uksed praeguste plaanide kohaselt 2018. aasta suvel.

 

Muuseumi arendus

Okupatsioonide muuseumi laienemise detailse plaani võttis 2015. aastal vastu muuseumi nõukogu. Nõukokku kuuluvad Sylvia Kistler Thompson (nõukogu juht), Michael Keller, Merju Künnapuu ja Sten Tamkivi.

Vabamu plaani väljatöötamise juures on kaasa mõelnud Ott Sarapuu, prof Karsten Brüggemann, Sandra Vokk, Uku Lember, Ene Kõresaar, prof David Vseviov, Kirsti Jõesalu, Meelis Saueauk, Olaf Mertelsmann, Maarja Merivoo-Parro, Aivar Jürgenson, Sergei Metlev, Trivimi Velliste, Andrus Kõresaar, Kristi Liiva, Mart Kase, Helen Sildna, Mari-Liis Lill, Urmo Kübar, Birgit Rootsi, Kristi Jõeäär, Martin Rits jpt.

Okupatsioonide muuseum on suurim eraannetusel loodud muuseum Eestis. Muuseumit haldab sihtasutus Kistler-Ritso Eesti, mis saab iga-aastast tegevustoetust Kultuuriministeeriumist. Uus püsinäitus valmib 2018. aasta suvel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. Kõikidel inimestel on võimalus kaasa lüüa ja toetada plaanide teostamist ka rahaliselt. Vabamu ühisrahastuse idee eestvedajad on Toomas Hendrik Ilves, Marina Kaljurand, Urmo Kübar, Eerik Marmei ja Taavet Hinrikus.

 

Vabamut tutvustav video

Muuseumi patrooni president Lennart Meri kõne muuseumi avamisel

Muuseumi nõukogu juhi Sylvia Thompsoni kõne

 

 

 

Free Joomla! template by L.THEME