Eestis toime pandud inimsusevastased kuriteod on osa Euroopa ajaloost,
mis peab jääma ajalooks. (Lennart Meri)

 

KGB vangikongid avatakse külastajatele laupäeval, 22. juulil 2017!

   

Asukoht
Pagari 1, Tallinn
(sissepääs Pikk 59)

Lahtiolekuajad
E-P 10.00-18.00
Suletud järgnevatel riigipühadel:
uusaasta (1. jaanuar), suur reede, jõulud (24.-26. detsember).

Piletihinnad
Täispilet 5 eur
Sooduspilet (pensionärid, (üli-)õpilased) 4 eur
Perepilet 11 eur

Tasuta sissepääs:
- kuni 8-aastased (k.a) lapsed
- represseeritud
- puudega kuni 16-aastased isikud koos saatjaga ja sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud koos saatjaga (raskendatud ligipääs liikumispuudega inimestel)
- Eesti muuseumide töötajad
- ICOM-i liikmed
- Tallinn Cardi omanikud
- ajakirjanikud Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) pressikaardiga

Grupikülastuse broneerimiseks:
broneering(at)okupatsioon.ee
tel 666 0045

  

KGB vangikongid

Tallinna vanalinnas, Pagari tänav 1 hoone keldris asus Nõukogude okupatsiooni ajal üks kurikuulsamaid ja kardetuimaid eeluurimisvanglaid. Seni avalikkusele suletuks jäänud endised KGB vangikongid on alates 22. juulist 2017 külastamiseks avatud.

1912. aastal elumajana valminud Pagari tänava hoone roll Eesti lähiajaloos on märkimisväärne. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes seal mitmel korral Ajutine Valitsus, Vabadussõja ja järgnenud iseseisvusajal asusid hoones Sõjaministeerium ja sõjaväe peastaap.

Pagari tänav 1 hoonest sai alates 1940. aasta oktoobrist õuduste maja. Sinna asus Nõukogude Liidu siseasjade rahvakomissariaadi (NKVD) Eesti allüksuse riikliku julgeoleku valitsus, mis oli juba 1940. aasta juunis, kui Eesti okupeeriti, alustanud kommunistliku režiimi ideoloogiliste vastaste vangistamist. Eesti poliitikud, riigiametnikud, majandustegelased, haritlased, ohvitserid, Vabadussõja veteranid, aga ka lihtsalt ühiskondlikult aktiivsed inimesed arreteeriti. Ülekuulatavaid peksti ja piinati ning saadeti siis tribunali alla, mis mõistis nad surma või pikaks ajaks vangilaagrisse. Viimane tähendas enamasti piinarikast surma mõnes Gulagi laagris.

1941. aastal rajati hoone keldrisse sisevangla kongid, mis on jäänud tänini kommunistliku terrori võrdkujuks. Vanglat kasutati küll vaid 1950. aastateni, kuid seal toimunu elab senini inimeste mälestustes. Seni avalikkusele suletuks jäänud vanglat tuntakse Pagari kongide nime all.

Pagari tänava kongide näol on tegemist omamoodi vaikiva ja vahetu tunnistajaga, mis kõneleb iga seinapooriga seal aset leidnud inimõiguste ränkadest rikkumistest ja inimvaenulike režiimide kuritegudest.
Külastajate ees avaneb kelder kahe koridori, kuue kongi ja ühe kartseriga. Kongid on konserveeritud ning külastajatele avatud säilinud kujul.

Hoone on aga nüüdseks oma algse ülesande – elamu – juurde tagasi jõudnud. 


KGB vangikongide ekspositsioon valmib Okupatsioonide muuseumi eestvedamisel koostöös Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga.
Vangikongide avamise projekti toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Okupatsioonide muuseum.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  

 

 

Tule räägi meile oma lugu!

22. juulil avame KGB vangikongid! Lindistasime sel puhul Enn Tarto ja Ageeda Paaveli mälestusi.

Kui Sinul või Sinu pereliikmel on jagada mälestusi seoses Pagari 1 hoonega, sealsete vangikongidega, inimestega või ülekuulamistega, tule 22 juulil ajavahemikul 13.00-17.00 KGB vangikongide muuseumisse Pagari 1!

Read more ...

Pressiteade: Pagari tänaval asuvad endised KGB vangikongid avatakse esimest korda külastajatele

Read more ...

Pressiteade: Ehitus käib: Pagari tänava KGB vangikongid avatakse juulis

Read more ...

Okupatsioonide muuseum leidis joonistusaktsiooniga 10 noort ajaloosaadikut

Read more ...

Tööpakkumine: tule meie külastusjuhiks!

Read more ...

Free Joomla! template by L.THEME