Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit

Saada link Prindi PDF

EÕVL. Eesti vabaduse eest

 

Ainuüksi saja neljakümne seitsmest Eesti Õpilasvabadusvõitlejate Liitu astunust on Eesti Vabariigi teenetemärgi pälvinuid nelikümmend kuus.

Vaata nimekirja:

Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liidu liikmetele omistatud Eesti Vabariigi teenetemärgid

 

Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liidu üldkogu protokoll 26.02.2014

 

PALJU AASTAID HILJEM

Jaago Lensment

Eesti eelmise sajandi viiekümnendad algasid poliitilises mõttes mitut pidi iseäralikult. Hiljutine küüditamine, kolhoosid, jaht metsavendadele ja üldine soov, nagu siis öeldi, venelane välja. Tundus, et see, mis juba juhtunud oli ja mis jätkas juhtumist, ei saa igavesti kesta. Nii loodeti ja räägiti kodudes. Metsakooli ja ühiselamusse Tihemetsas tuldi kodudest ja kodud andsid oma vaimu kaasa. Raadiohääled sisendasid lootust, et olgu me siin valmis, küll nemad sealt siis appi tulevad. Ja Tihemetsas hakatigi ennast valmis panema. Märgid sellest jõudsid julgeoleku ülemuste kõrvu Tihemetsast viie-kuue kilomeetri kaugusel asuvast Kilingi-Nõmme linnast. Organitelt nõuti operatiivset tööd ja kiireid tulemusi. Pagari tänavale viimiseks valiti umbropsu neli linna koolilast. Oskusliku töötlemisega võinuksid nad KGB aruannetesse sobida küll, kuigi hakkas tunduma, et asi pole päris nii. Oma ülesannetesse ilmselt liiga kergelt suhtunud agentuur pandi täistuuridel tööle ja satutigi Tihemetsa jäljele. Kolm Kilingi-Nõmme koolilast lasti koju, neljandale pakuti kõikvõimalikke variante KGB repertuaarist. Temal läks vahi all oma neli kuud ära ja on nüüd endine koolinoor-vabadusvõitleja ning kasutab uhkusega kõiki nappe hüvesid, mida repressioonide all kannatanutele nende staatus võimaldab. Kui elu tahab elamist ja asjad ajamist, siis kogu aeg nooruses ette tulnud ebameeldivuste peale ei mõtle. Aga see sell mõtleb, on kõik need aastad mõelnud. Ja ka ütleb, kui süüdlastega kokku satub, on seda korduvalt teinud üldse mitte eriti delikaatselt ning ei väsi ilmselt oma õndsa lõpuni seda tegemast. Tema jaoks ei ole süüdi oma tööd lohakalt teinud organid, parajasti meid okupeerinud võõrvõim ega isegi Lenini parteile truudust vandunud seltsimehed. Tema oli vangis Tihemetsa poiste süül! Vankumatu seisukoht. Kena elamist, põhimõttekindlate seisukohtadega kolleeg‒saatusekaaslane!

Kui juba viisteist Tihemetsa poissi olid riburada Pagari keldri kambritesse jõudnud, oli selge, et kõnes olnud tegelasel Tihemetsa poiste asjaga seos puudub. Kui kahju ka ei olnud, tuli poiss lahti lasta. Tihemetsa viisteist said lähetuse üle Narva jõe, nooremad (alaealised) Mordvasse ilma pluss viieta, juba kaheksateistkümnesed ja vanemad laiali mööda Gulagi arhipelaagi, kusjuures kakskümmend viis oli kõigil ühine. Sellega ühelpool, tehti Tihemetsas veel järelnoppimist, leitigi kaheksa sobilikku ja metsakool seisis silmitsi faktiga, et oli oma rinnal soojendanud kahtkümmend kolme isamaa reeturit ja rahvavaenlast.

Ajad muutusid ja kahtkümmend viit aastat ei pidanud meist keegi karmi kliimat ning traataia taga tööga nõukogude inimeseks muundumist taluma. No ei muundunud. Organite ja agentuuri töö tegi läbi olulise muutuse, laagritest vabanenud massil tuli silm peal hoida. Nõukogude inimesed pidid teadma, et nende hulgas liigub hulganisti vaenulikku elementi. Minu tagasihoidlik isik leidis vaata et regulaarselt sellisena esiletõstmist kallite kaaskodanike, reeglina tavakodanike, tihti heade tuttavate poolt. Oli see nende veendumus või täitsid nad kellegi käsku, kes teab. Sel ajal ja selles ühiskonnas selline aupaiste elus edasijõudmist ei soosinud ja üheksakümnendate alguse muudatused tulid kergendusena küll. Nendesamuste üheksakümnendate keskpaiku oli mul võimalus oma koolis parajasti metsanduse asemel juba

põllumajandust õppivate õpilaste ees vanadest aegadest ja asjadest rääkida. Vabadus kätte võideldud õpilas-vabadusvõitleja oma kunagisel võitlustandril ovatsioone ootamas, mida üks hing võib veel ihata. Millegi seesuguse vältimiseks alustasin ma oma esinemist tõdemusega, et meie tegemiste tõttu toonases Tihemetsas ei tulnud kauaoodatud vabadus üldsegi varem kätte ega saanud ka parem, aga üheks tilgakeseks meres, mis selle võimu minema uhtus, olime me ometi.

Inimest hinnatakse selle järgi kuidas ta paistab. Nõukogude ajal oli võimudel kombeks meiesuguseid reeturite ja vaenlastena lasta paista. Sellesse suhtuti, kes kuidas. Võimule ustavate ja nende soosikute positsioon oli teada. Parema ameti või palga poole püüdlejad olid meelsasti nõus seda meiesugustest möödaminemiseks ära kasutama. Alles siis, kui võim juba kõikumistunnuseid näitas, selgus, et meiesugustele kaasatundjaid, meie moodi mõtlejaid ja ülisalajasi nõukogude võimu õõnestajaid olnud hulganisti.

Oli juba uus sajand, kui Hollandi väikelinna Wijk aan Zee seeniorid pakkusid välja võimaluse vastastikuseks suhtlemiseks Kilingi-Nõmme eakaaslastega. Kirjutati esseesid ja mälestusi, käidi vastastikku külas, peeti ettekandeid ja konverentse. Kogu materjalist pidi avaldatama kakskeelne koguteos, millest küll masu tõttu asja ei saanud, aga midagi kokkuvõtte taolist tuli iga osaleja lauale küll. Tõlgiti inglise keele vahendusel ja ei oska öelda, kas tõlkes midagi ka kaduma läks, küll aga leidis hoopis rikastamist minu elu see osa, kus oli juttu nõukogude võimu suhtumisest meiesugustesse Siberi-järgsel perioodil. Põlgus ja vihkamine olnud vaata et üldrahvalik! Midagi vabandusetaolist ju sinna juurde käis, noh, et koolilapsed tõlkisid ja kellel siis ei juhtu. Ju oli see mineviku või minevikuihkajate vari, mis veel kord endast märku andis. Tõlkimist juhendasid täiskasvanud ja ei hakka siinkohal arutlema, et missuguses vaimus on nad oma eelmist elu elanud ja kui kerge või raske on muutunud suunas sõuda.

Sinna Tihemetsa kahekümne kolmest ei jäänud keegi. Elu kodus läks edasi, kuidas kellelgi. Oli takerdumisi haridusteele ette seatud tõkete taga, oli ka nendest läbimurdmist. Üks meie seast, sedasama arhipelaagi omal nahal tunda saanud Tihemetsa poiss peitis ja säilitas edukalt osa Solnzhenitsõni „Gulaagi arhipelaagi” Eestis kirjutatud käsikirjast ning oli mitme Solnzhenitsõni hilisema teose eesti keelde tõlkija. Just tema juurest otsis KGB 40 kirja originaali ja ei leidnud, kuigi see oli siiski seal. Ühel meie seast tuli minna Mordvasse teisele ringile. Tema võib koos eelnevaga kümmet aastat oma elust sinna nahka läinuks lugeda. Oli ka rahulikumat elamist ootuses ja lootuses ning kaasaelamist või kaasalöömist Eesti taasiseseisvumise ettevõtmistes. Senine võis ju karastada, aga samas ka kurnata. Seitsmel meist ei ole antud näha tänast päeva, kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta sügist. Teised pole enam noored ja tervised on nagu selles eas ikka. Aga et asjad on läinud just meie kuue aastakümne taguste unistuste suunas, annab jõudu ja tahtmist elada veel.

Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liidu (EÕVL) asutamiskoosolek toimus jüripäeval, 23.aprillil 1993. 2008.aastal tähistati Tallinnas Reaalkooli juures, Vabadussõjas langenud õpilaste ja kooliõpetajate mälesstusamba ees koos realistidest noorkotkaste ja kodutütartega Liidu 15.aastapäeva

Kunagised koolinoored ja üliõpilased, kes avaldasid võõrvõimude okupatsioonile oma meelsust ja tahet, et Eesti saaks sõltumatus ja vabaks, on nüüdseks enamikus jõudnud kõrgesse ikka – 70-80-aastaseks ja vanemakski. Et aga veidigi Eesti Vabariigi ja ka saatusekaaslaste heaks tegutseda, on viimase paari aasta jooksul kooskõlastatud oma põhikiri Eesti Endiste Poliitvangide Liidu põhikirjaga ja 2008.a. kevadsuvest kuulub EÕVL ühe juriidilise isiku, liikmesühinguna Eesti Endiste Poliitvangide Liitu.

Seni on välja antud 145 liikmepiletit. Meie hulgast on manalateele läinud 36 saatusekaaslast. Et kunagised poisid ja tüdrukud on olnud tublid võitlejad kogu elu, näitab EÕVL liikmete teokuse hinnang – 2008.aastani 46 Eesti Vabariigi teenetemärki.

Pärast noorte vastupanuvõitlust käsitleva raamatu „Saatusekaaslased“ ilmumist on EÕVL liikmed Miia Jõgiaas, Valev Kaska ja Ülo Subbi - üllitanud oma raamatu. Nendest „Saatusekaaslaste“ sissevaate järel väiksed valikud tekstidest ja piltidest. „Saatusekaaslaste“ ülevaatele on lisatud teoses nimetatute isikute register.

Ka Ülo Uusma ja Olev Palo on valmis saanud oma mälestuste perekonnaraamatud. Kui uurija-ajaloolane vajab neid mälestusi, on vaja ühendust võtta nende endiga. Valev Kaska koostatud teost „Eesti iseseisvuse eest. Eestimaa noorte mõtetes“ – ülevaadet isamaaliste kirjandite võistlustest – peaks otsima suurematest raamatukogudest.

Raamatust "Saatusekaaslased"

Raamat on üllitatud tänu Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna rahastamisabile ning koostöös Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiivi Filiaali ja "Memento" Eesti Represseeritute Registri Bürooga.

Raamatus avaldatud arvamused ja kokkuvõtted kajastavad autorite seisukohti.

Valdav osa tiraažist on tasuta jaotatud kõrg-, kesk-, ameti ja põhikoolidele Eestis, maakonna- ja linna keskraamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele. EÕVL eakaile liikmeile oli see otsekui suurim aateliste lendlehtede levitamine. Seetõttu ei maksa raamatut kauplustest otsida. Palume lugeda käest kätte laenutades, nagu lugesime meie koolitüdrukute ja –poistena Riigikaitse õpetuse käsiraamatut, Eesti rahva kannatuste aastat ja Vabadussõja ajalugu käsitlevaid teoseid.

SISUKORD

SISU

(Ülo Ojatalu)

…Oma mälestusi hakati EÕVL volikogu algatusel koguma esialgu vaid saatuselugude säilitamise eesmärgil. Kui neid lugusid oli juba mitukümmend, hakkas idanema mõte avaldada nendest raamat. Udo Josia tegutses KGB toimikutest andmekogujana "Memento" Eesti Represseeritute Registri Büroos ja selle töö kõrval valmis ka uurimus õpilasvabadusvõitlusest aastatel 1944-1945. See ongi raamatu üks osa.

Raamatu teine osa on KGB dokumentide koopiad ja fotod mitmest perioodist, kolmas osa - mälestused. …Koolipoiste- ja tüdrukute mälestustes kajastub nende vastupanutegevus üsna tagasihoidlikult (mida see Eesti ajaloo sündmustiku üldises voolus muidugi ka oli). Mahukam ja sündmusterohkem on vangistusaastatest meenutatu, aga eks olnud see aeg ka tõeliseks šokiks senises teismelises elus. Ent poliitvangi roll, millest ju vähestel enne vahistamist mingit aimu oli, sai määravaks saatusekujundajaks läbi elu, vanuripäevadeni välja…



14-aastase Juhan Kuuse kogutud relvad ja muu sõjamoon







Viljandi Haridusseltsi Tütarlast Gümnaasiumi (1. keskkool) ja Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi (2.keskkool) lõpumärgid 1948-1949


Sissejuhatuseks(Udo Josia)

pärast sõda (Udo Josia)

Täiskasvanute maailm oli karm

Nendest, kes jäid sõtta hiljaks

Noored, kelle viimased kooliaastad jäid kümne sõjajärgse 1945-1954 hulka, olid need, kes oma sünniaastate (1927-1936) tõttu enamasti ei jõudnudki suurde sõtta. Õnneks! Aga vähemalt ühe aasta algharidusest said nad veel enne seda päris vene aega. Õnneks! Sellest osast õppivast noorsoost võib tõesti rääkida kui omaette põlvkonnast. Põlvkonnast sõjaeelsete-sõjaaegsete-sõjajärgsete vastuoluliste mõjude keerises. Aga eks paljugi olenenud mälust ja tahtmisest või tahtmatusest mäletada.

…Paraku oli ka neid, kelle mälus seisid veel "Nimed marmortahvlil", "Eesti rahva kannatuste aasta", "Mureliku suuga"… Nendest ajalehtedes ei kirjutatud, neist avalikult ei räägitud. Aga päris olematuks vaikida ka ei saanud. Et metsavendade sõja kõrval eksisteeris koolinoorte vastalisus nõukogude võimule, sellest rääkis rahvas, selle üle kaebasid Tallinna kohalikud aktivistid. Selliseid karistasid vastavad organid.

meist (Udo Josia)

Illegaalist koolimehe rännupäevikutest
Nõukogude aktiivi mured ja kaeblemised
Vaenuliku ideoloogia jäänustest ülikoolis
Mida ütlesid need, kes "kutsutud ja seatud"

ja noored sõjajärgses vastupanuliikumises (Udo Josia)

Kes läksid astla vastu

Tabel 1. ENSV-s 1945-1954 avastatud nõukogudevastased noortekooslused

 

Aastad

Kahtlusaluseid

Arreteerituid Kohtualuseid

1945

1946

1947

1948

1949

98

110

40

83

103

95

100

36

68

85

57

84

66

53

58

1945-1949

434

384

318

1950

1951

1952

1953

1954

218

74

37

53

19

190

54

31

40

2

118

151

42

26

2

1950-1954

401

317

339

1945-1954

835

701

657


Kümme esimest rahukevadet

Tabel 10. Kohtuotsused noortefruppide protsessidel aastatel 1945-1954

 

Aastad

Kohtuotsused

Kõik
Surma- otsus

25 a

15-20

10

Alla

10 a

asumisele

õigeks

1945

1946

1947

1948

1949

4

-

-

-

-

-

-

5

22

27

7

2

1

-

1

32

35

24

22

24

13

40

30

9

5

-

-

-

-

-

1

7

6

-

1

57

84

66

53

58

1945-1949

4

54

11

137

97

-

15

318

1950

1951

1952

1953

1954

1

1

-

-

-

42

59

42

3

-

-

5

-

-

-

63

72

-

16

1

12

12

-

7

1

-

1

-

-

-

1

-

-

-

118

151

42

26

2

1950-1954

2

146

5

152

32

1

1

339

1945-1954

6

200

16

289

129

1

16

657

kohtuprotsessidest nõukogudevastaste noorteorganisatsioonide ja –gruppide üle ENSV-s aastatel (Udo Josia)

 

1945-1949
1950-1954


Lühendid
Mõtteid tagantjärele

(Udo Josia)
Kõrgem ešelon
Musta töö tegijad
Kuidas tehti puhaste kätega seda nn. musta tööd
Töö vormistajad

! Kohus tuleb (Udo Josia)
Paragrahv on seaduse nummerdatud alljaotis
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu nimel

ja dokumente (Udo Josia, Ülo Ojatalu)

Dokumendid on suuremalt jaolt leitud Eesti Riigiarhiivi filiaali fondide 129 ja 130 KGB uurimis-(kriminaal-)toimikutest. Analoogilisi dokumente on publitseeritud Eesti Represseeritute Registri Büroo nimekirjaraamatutes.

Kriminaalmenetluse algatamise määrus Juhan Kuuse Koluvere Laste Töökolooniast põgenemise kohta (toimikus leiduv tõlge vene keelest).



"Võru Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon" Lendleht 1956-1949.


Tallinna Polütehniline Instituut. Lendleht 024.012.48.

Selles raamatus avaldamiseks on valitud eeskätt nende dokumente, kellelt pole mälestusi – et valik laiendaks lähemat käsitlust leidnud saatuselugusid kas või fragmentaarselt…

Teisalt ilmestavad kõik dokumendid, nagu ka nende osad, KGB-d, selle käsilasi ja "töövõtteid". Ei saa jätta tõdemata, et kõik senituntud KGB dokumendid jätavad teadmatusse vangistatu olulistes saatuse-episoodides. Enamasti on nendeks kõik, mis puudutab vangisurma, olgu siis tegemist surmaotsuse täideviimise, haiguse letaalse lõpuga, hukkumisega tööorjuses või põgenemisel. Venemaa arhiivides on suurem osa poliitvangide hukkamisprotokollidest, surmaaktidest, raportitest põgenemisel mahalaskmise kohta ja palju muid sedalaadi dokumente. Nende olemasolu tõestavad seni leitud vähesed dokumendid, kuid veel vähem on neid elu kaotanud koolipoiste kohta.

Eestisse on vähe jõudnud vangi isiklikke toimikuid. Sellepärast on ka nii napilt dokumentaalset teavet vangi elust vanglas ja laagris, ka asumisel pärast laagrist vabastamist. Mõnedki viidi märtsis 1949 küüditatud vanemate juurde.

Kuna põgenemise eest karistasid ka rahvakohtud, siis õnnestus leida vastava menetluse dokumente Tallinna Linnaarhiivist (reeglina säilitatakse linna- ja maa-arhiivides – mis aga repressiooniuurijaist on seni sama hästi kui puutumata - rahvakohtu otsuseid).Tegemist on Koluverest, seega ENSV-s teoks saanud põgenemisega.

Alles hiljuti (2002.a.) ERAF-is uurijate kasutusse tulnud kartoteek 87 (KGB operatiivarvestuse kartoteek) on veel suuresti tundmatu. Pole selge, miks on seal ainult osa Eestisse tagasijõudnud küüditatuid ja poliitvange, kuid samal ajal tuleb ikka ja jälle ette leide, mis toovad andmeid seni täiesti teadmata poliitvangi kohta…

Pole võimatu sellest kartoteegist ka õpilasvastupanus osalenute seniteadmata, täiesti uute andmete leidmine.

Profülakteeritud noorte kohta on üsna hulgaliselt andmeid ERAF-i RJK fondis 135 (erikontrolli materjalid, kujutavad endast peamiselt sõjakomissariaatide ja KGB kirjavahetust) ja 131 (eriteadete materjalid), mis sellest seisukohast on läbi töötamata. Vähemalt üks viide profülakteerimisele on fondide 129 ja 130 toimikute kartoteegis (Sven Kreek, profülakteeritud 1946 Hiiumaal), aga see on ka kõik, mis sealse tollase sündmuse või grupi kohta seni teada. Ilmselt on mistahes teemal täiesti läbi töötamata ka KGB fond 139 (ENSV linnade ja rajoonide julgeolekuosakondade ja –jaoskondadematerjalid), sest pole märganud repressiooniuurijaid seda fondi tsiteerimas…

Sama hästi kui puutumata on kõik ENSVs paiknenud vangistusasutuste ajaloolised ürikud, olgu mistahes avalik-õiguslikes või ametkondlikes arhiivides.

Fotodest vähegi mahukama kogumi koostamist raskendab asjaolu, et vastupanus osalenuilt võeti isiklikud dokumendid, muud paberid ja fotod tavaliselt ära kodu läbiotsimisel, kui aga 1949.a. märtsis küüditati vanemad, siis jäi seni säilinu koju maha ja hävis. Laagritest aga enne 1953.a. ühtegi fotot teada pole, ka hiljem on konkreetsed fotod vangitööst ja -olmest väga haruldased. Pisut rohkem on pildistatud asumisel, alates 1955.aastast, kuid enamasti on needki grupipildid, millel argipäevist leidnud jäädvustamist üsna väike osa…


Mõni sõna mälestuste kohta (Ülo Ojatalu)
Heino Noor
Demetrius Andresen
Guido Kutser
Juta Kurg (Juta Sepper)
Harik Norralt
Wilhelm Kohv
Elmut Laane
Olev Palo
Ilmar Palo
Valev Kaska
Hans Tammemägi
Mango Daniel
Asta Klais
Asta Eher (Asta Mugra)
Luule-Laine Johanson (Luule-Laine Tõmotško)
Andrea-Ageeda Paavel
Evald Kohler
Linda Saks (Linda Vaikasene)
Harald Eensalu
Endel Keller
Eldor Traks
Udo Josia
Arnold Sula
Oskar Saare

…Novembri lõpus, kas oli 28., jõudsime Kemerovo oblastisse. 8 kilomeetrit enne Taštogoli linnakest jäi rong teele seisma. Olid vaid mõned vagunid. Kästi meid vagunitest välja ja hüppasime oma kompsukesega sügavasse lumme. See oli volgasakslaste asumispaik väikese, mõne barakiga laagri lähedal, peaaegu kõrval. Nemad elasid telkides, üks oli hästi suur.

Kui jõudsime laagri väravasse, väljus sealt enne meie sisselugemist hobuveok kastitäie surnutega. Olime sattunud musta, räpasesse surmalaagrisse. Vett võeti jõest, mis tuli kahe kõrge, lumemütsiga kaetud mäe poolt. Jõgi oli madal, talvel ei paistnud silma. Looduse ilu nägime alles kevadel, kui sulas ära paks lumi.

Sööklast anti joogiks keedetud vett. Düsenteeria möllas laagris kogu aeg. Olime väga tihedalt koos nendes kahes barakis, mis olid ehitatud jämedast karprauast konstruktsioonidele. Ühes olid naisvangid, teises haigla ja santšast.*

Valitses õudne korralagedus, kuid loodus oli väga ilus. Kliima kontinentaalne, +40 kuni –40. Lumi oli paks, maa selle all sula.

Esimesel jõulupühal tuli tööle minna, teede ehitusele. Ühest putkast anti kasutatud vatijope ja jalavarjud, üks vilt punakaspruun, teine hall. Hea, et needki olid! Tänu emakesele, kes oli saatnud pakiga enne vanglast ärasaatmist sooje kootud talverõivaid ja pesu!

Varsti jäin palavikuga kõhulahtisusse. Olin haiglas 3 päeva meelemärkuseta. Lesisime ühel naril kahekesi, ühe pea, teise jalad. Paranesin. Tuli kevad, oli kui Alpide ilm, päike. Viskasime lund ja lõunatunnil keerasime näod päevitama.

Kui rikkalik oli taimestik! Ja maastik! Egas muidu tahetud sinna Taštogoli suusalaagrit teha! Õitsesid kalina** ja sirelid looduses, ühekordsed pojengid; "kandikud " – kannikese õie, aga tulbi lehega.

Dohodjäägade*** brigaad käis iga päev looduses metsküüslauku (kalba) korjamas. Kimp pandi toidulauale. Oli must, räpane söökla; selle, mida meie ei söönud (mingi haisva kala pääd ja hallitanud jahukamakad-klimbid pudru sees), tõmbasid selja taga ümber laua kõndivad dohodjäägad peoga ära. Oli mustus, düsenteeria ja nälg. Söökla solk – mis seal üldse oli, mõni mädakartul – valati kraavi. Dohodjäägad käisid sealt veel midagi saamas. Laagri komandant – ka vang - peksis neid laiali labidavarrega.

Olime kevadest kõik düsenteerias. Terved toidutükid tulid peagi välja tagasi. Töökohal pandi 3 kuuske kokku ja seal käisime pasandamas, kui olime vaevalt kohale jõudnud.

Kui oli soe suvi, minestasid tüdrukud tööl järjest, oli, et korraga 3 pikali maas. Langetõbiseid, kel krambid peale tulid, oli ikka brigaadis paar-kolm, venelasi. Teised hoidsid neid kinni ja aitasid hädas.

______

*santšast – arstipunkt, ambulatoorium
**kalina – lodjapuu
***dohhodjaga – koolmiseelne

Sauna alles hakati ehitama, kui sinna jõudsime. Pesemisvõimalused olid haruldaselt nigelad. Korra, kui me, eesti tüdrukud, end õues lumega pesime (päike paistis, kõrged hanged, oli soe), siis venelased ahhetasid.

Kui jõudsime sellesse laagrisse, viidi kord tsooni taha sauna (ohrana* oma). Ikka püssiga "poisike" kogu aeg kaasas, isegi pesemisruumi ei usaldatud ilma temata. Aga meie ju kõik kodunt tulnud lapsukesed – kõik kandid hööveldati meil maha... tehti tundetuks. Platnoid magasid paaris vene vargaplikadega, keda keegi oli omale välja valinud... Žena! Naine, kes pidas end meheks, võttis teise emase. Nemad tööl ei käinud, nemad valitsesid laagris. Kui paki saime (Lea, Ilme või Maimo), lõigati ka neile käär sinki! Siis võis edasi elada! Kui pakk saabus, tuli vahta** kõrvale putkasse sellele järele minna, seal valvurid lõikasid kohe omale, pannes tüki kõrvale kõigest, mis oli. Tuli hambad kokku suruda ja vait olla! Sealt ära tulles võidi ka järelejäänu veel käest ära võtta, sellepärast käisime mitmekesi. Ka sööklast tulles tõmmati paika*** käest ära. Oli igasuguseid olukordi, mille põhjuseks nälg, mustus ja suur surevus.

Tööks oli autotee ehitamine. Kraavid kahele poole sisse ja keskele korralik tee. Kõige enne tuli ära visata paksult sadanud lumi – ikka kaugemale ja kaugemale. Brigadir oli (jube) venelane, tema mõõtis igale 3 meetrit kätte.

Vahel oli ka võsa, mida raiuti ja põletati. Mäletan, oli lobjakavõitu lumi. Krimkad haudusid päris kõva häälega plaane, kuidas meid paljaks teha, zarežat, isegi ubit!****. Olime üsna vaiksed ja tagasihoidlikud. Sellest rõvedast plaanist ei tulnud siiski midagi välja. Keegi meist rääkis narjätšikule,***** et see lubaks ühel jääda barakki oma asju kaitsma ja hoidma. Ta vist lubas. Eks aeg läks edasi ja iga päev tõi midagi uut.

Varsti jäin palavikuga kõhulahtisusse. Margit Tamme oli üks eesti naistest, kes rääkis vabalt vene keelt, viis mind arsti vastuvõtu ruumi vastasbarakki. Jäeti sisse. Haigus läks veel hullemaks, olin 3 päeva meelemärkuseta, räägiti, olnud üle 41 palavikku. Olime haiglas nagu silgud, ühe pea, teise jalad. Nii oli täis. Üks eit veel keeras mind varvastest (seda mäletan).Ka haigeid aeti rõivile panema ja üle õue sauna. Mõni kord minestasin ja oksendasin. Siis jäin asemele. Sanitaridest üks eesti naine ütles, et küll ma ära koristan.

Paranesin ja jälle oli, nagu Alpides: kõrge lumi, vaikne, soe päike. Lõunatunnil ajasime end ülevalt poolt alasti ja otsisime särgi õmbluste vahelt täiu ja tinge. Uues saunas kõrvetati rõivaid ja me vististi saime neist täiust lahti. Juukseid oli mul vähe, aga neid riputasime enne pesemist üle mingi kohutavalt haisva massiga, mis elusolendid ära tappis.

Üks talv oli lühike, aga vangile väga pikk. Ohtusid küllalt. Meenub häid inimesi, kes hädas aitasid. Haigestusin jälle. Palavik. Margit tuli minuga kaasa, et minu eest rääkida. Istusime üksteise kõrval, et pääseda arsti vastuvõtule. Arstiks oli väikest kasvu poolakas. Minestasin ära. Ei mäleta muud, kui olin juba lavatsi peal ja Margit hõõrus mu käsivarsi. Võib-olla oli kopsupõletik. Peagi paranesin.

Kui ma haiglas olin, oli brigadir-blatnoi mu pušlati****** ja head vildid ära võtnud, küllap müüs tsooni taha maha. See jäi mulle lohakusesüüks, mida kandsin endal veel kaua kaelas. Vanemad olid saatnud raha, see läks nüüd nende asjade katteks. Norilskis sain heade inimeste abiga sellest lahti. Igal aastal 5.detsembril oli kõigi rõivaesemete ülelugemine ja kontrollimine.

Kevadel, kui tööl olime, lubas konvoi (muidugi, kuidas kunagi) osta kohalikelt naistelt marjadega tehtud hapukapsast ja rjääženkat*******. Raha meil oli. Korra nägin töölt tulles autahvlil ka oma nime teiste seas – 54 rubla!

Keetsime ka ise pakiga saadud toiduainetest omale süüa.

Talvel ehitasid mehed palkmaju, kus nad ise elasid. Ka kõrge plankaed ehitati meeste- ja naistetsooni vahele. Oli võetud värsket puhast liiva, see rehitsetud. Veekeetja-titaan oli õues, kus mõni vanamutt päevnikuks ja keetis mustsõstraokstest teed. Kui hästi see lõhnas! Jõime mõnuga ja äkki ütlesin: "Teate, tüdrukud, mul on kõht kinni jäänud!" Kui mind sealt ära saadeti, jäi veel Ilmel, juba 4. kuud, kõht lahti. hirm oli tema pärast. Paranes. …

______

*ohrana – valve(üksus)
**vahta – värava valvemajake
***paika - leivaportsjon
****zarežat – pussitada, ubit - tappa
*****pušlat – suur, vaiksema peal kantav vatikuub
******narjatšik – töölemääraja
*******rjääženka – ahjupiim


Johannes Kivimäe
Valter Pajumets
Vambola Paloots
Aksel Saluorg
Hele-Mall Talussaar (Hele-Mall Koplimets)
Ülo Uusma
Irma Alesmaa (Irma Linnumäe)
Margus Soots
Tõnis Abiline
Valve Hirv (Valve Abiline)
Heiki Vaibla
Virve Ojamäe (Virve Krist)
Mauno Liiv
Aime Teska (Aime Espenberg)
Ülo Raidma
Ivar Kurg
Miia Saviauk, Riita Vint, Ellen Rander (Miia Jõgiaas)
Imbi Talving (Imbi Käspri)
Tõnis-Adu Salum
Heinrich Komp
Kaljo Tamm
Mati Hint

me olime mässajad? (Jaan Isotamm)

…Lõpetuseks esitan veel vastuse küsimusele: kas me olime mässajad? Ja see vastus on kindel ei. Me pidasime end seaduse ja korra kaitsjaiks seadusetuse, omavoli ja kaose vastu subjektiivselt ning meil oli õigus ka objektiivselt. Sest tegelikult polnud bolševike võim end iialgi legaliseerinud ega legitimeerinud. Nii nagu ta valitsusvastase mässu ja sõjalise reetmise kaudu võimule tuli, nõnda jäi ta 70 aastaks organiseeritud kurjategijate võimuks, mis pidas lõppematut sõda kõigi ülejäänud maailma rahvaste alistamiseks ja orjastamiseks. Legaalseks võivad kommunistlikku korda pidada ainult paadunud etatistid ja nemadki ekslikult. Sest tegelikult oli kogu see NSVL-ks nimetatud moodustis ainult fiktsioon…

…Osavõtt Eesti noorsoo vastupanuliikumisest oli minu jaoks suur õnn. Teha seda, mida käsevad teha sinu enda au ja südametunnistus, käituda absoluutselt vaba inimesena orjade riigis, see oli saatus, millest järgneval aastakümnel sündinud ei osanud enam unistadagi. Kahju on mul ainult sellest, et meid ikkagi nii vähe oli ja et meie hääl ei saanud Eesti edasist saatust vähimalgi määral mõjutada. Praeguseks on meid veel vähem järele jäänud ja varsti jääb Eesti Vabariigi viimastest sõduritest vaid mälestus, kui sedagi.

 

 

  • Aarop, Kalju. Võru koolinoored vabadusvõitluses. "Võrumaa Teataja", nr.4(154)- 20(170), 11.01.96- 17.02.96.

  • Deemant, Kaupo. Koolipoiste unustatud võitlus. – Luup, 1999, 5(88).

  • Eesti koolinoored vabadusvõitluses. 20.veebruaril 1993.a. Tartu Ülikooli aulas toimunud Eesti Vabariigi 75.aastapäevale pühendatud konverentsi materjalid. Tartu, 1993, 71 lk.

  • Ellen, Jaan. Võrumaa saaga. Kolmas raamat. Rindejooneta sõda. Tallinn, 2001, 239 lk.

  • Helm, Aili . Kuradil ei ole varju. Märkmeid nõukogude naistevanglast 1946. Lund, 1979, 204 lk.

  • Isotamm, Jaan. Eestist – Ungari eest – Mordvasse. "Akadeemia", 2001, 7.

  • Josia, Udo. Arhiivitoimikud jutustavad. – Viljandi Maagümnaasium 1877-1997. Viljandi, 1998.

  • Josia, Udo. Viljandi koolide rahvuslike organisatsioonide tegevusest 1940-1955. –Piir, Enno. Sakalamaa ei unusta. XII, Helme kihelkond. Viljandi, 1997.

  • Josia, Udo. Täiendusi ja lisandusi TRÜ vaevateele. – "Akadeemia", 1996, 12.

  • Josia, Udo. Vastupanu ei lakanud iial. – "Akadeemia", 1998, 4. Arvustus; Viktor Niitsoo. Vastupanu 1955-1985. Tartu, 1997.

  • Kuusk, Pearu. Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949.aastal. – "Tuna", 2002, 4.

  • Laar, Mart. Metsavennad. Tallinn, 1993, 232 lk., ill.

  • Laasi, Evald. Vastupanuliikumine Eestis 1944-1949. Dokumentide kogu. Tallinn, 1992, 124 lk.

  • Niitsoo, Viktor. Müürimurdjad. MRP-AEG ja ERSP lugu. Tallinn, 2002, 224 lk., ill.

  • Niitsoo, Viktor. Rahvuslik vastupanuliikumine 1955- 1962. "Akadeemia 1994, 12, 1995, 1.

  • Niitsoo, Viktor. Vastupanu 1955-1985. [Tartu], 1997, 208 lk., ill.

  • Poliitilised arreteerimised Eestis 1940- 1988, I. Koostanud ja toimetanud Leo Õispuu. Tallinn, 1996, 875 lk, ill.

  • Poliitilised arreteerimised Eestis 1940- 1988, II. Koostanud Leo Õispuu. Tallinn, 1998, 858 lk., ill.

  • Poliitilised arreteerimised Eestis 1940- 1988, III. Koostanud Leo Õispuu. Tallinn, 2003, 880 lk., ill. Ilmumisel.

  • Pro Patria II. Auraamat langenud ja hukkunud metsavendadele 1944-1978. (Lühinimestik) Tööversioon. Koostanud Eerik-Niiles Kross. Tartu, 1998, 122 lk.

  • Roos, Jaan. Läbi punase öö.

  • II 1947.a. päevik. Tartu, 2000, 221 lkl.

  • III 1948. ja 1949. aasta päevik. Tartu, 2001, 358 lkl.

  • IV 1951. ja 1952. aasta päevik. Tartu, 2004, 268 lk.

  • Traks, Eldor. Valu värv on punane. [Tallinn, 1994], 292 lk.

  • Uusma, Ülo. XX saj. Perekonna kroonika. "Sõnumid", Cleveland, Ohioo, USA, 2002, 3, 2003, 1.

  • Volt, Vello. Me ei olnud siis enam lapsed. Käsikiri. 48lk. Autori ja EÕVL valduses.

  • Žigulin, Anatoli; Žžonov, Georgi; Zabolotski, Nikolai; Okudžava, Bulat; Šalamov, Varlam. Zarok. Moskva, 1989, 432 lk. Vene keeles.
    Žigulini autobiograafiline jutustus nõukogudevastasest noorteorganisatsioonist 1948-1949.a. Voronežis, osaliste saatusest.

Miia Jõgiaas

MINU NOORUSE VANGLAD

Kell oli [5.novembril 1949.a.] juba õhtul üheteistkümne paiku (...) Maa oli konarlik ning külmunud, kuid õnneks polnud maas kübetki reetlikku lund.

(...) Plahvatus kõlas alles siis, kui korraldajad olid juba jõudnud kalmistu kaitsvasse varju. Südamed täis ülimat rahulolu, jalutati mööda kõrvatänavaid all-linna. Kino „Ateena“ eesruumis segati veel jälgi ja mindi lahku. Võimalik karistus ei tulnud noortele tulipeadele pähegi.

(...) Aktiivsemast tegevusest oli möödunud palju aega – viimased lendlehed levitasime linnas laiali 1950.aasta mais.

Elu keldris oli muutunud üksluiseks. Kõik kordus iga päev uuesti. Saunaukses olev „silm“ oli lahti peaaegu kogu aeg. Küllap käisid kõik, kes tahtsid ja said, noori paljaid tüdrukuid vaatamas. See oli ka ainuke päev nädalas, kui saunamees andis igaühele tillukese tükikese seepi. Ilmselt olime pealtvaatajatest moraalselt üle, et ei häbenenud end paljalt demonstreerimast. Saunapäeval saime kraani all pesta ka oma ihupesu. Kogu aeg pidi seda tegema ruttu-ruttu. Et seepi pesemiseks oli vähe, saimegi ruttu hakkama. Keldris riputasime märja pesu voodiotstele kuivama. Sel päeval visati kongi tavaliselt ka ilma varreta luuakonts. Enne jõule unustati üks selline kogemata meie kongi. Peitsime seda hoolsalt naride all ja meil valmis järgmine plaan – teeme sellest endale jõulupuu! Kaunistuseks puule hakkasime varuma silgunahku. Nende hõbedane läige andiski idee. Meie nutikus kandis vilja ja jõuluõhtul seisiski meie „jõulupuuke“ otsapidi torgatuna voodipõhja traatide vahele. Kui ilusasti läikisid silgunahad „okste“ küljes! Teadsime kindlalt, et vähemalt meie kodulinnas ei ole kellelgi sellist. Ehk ka kogu maailmas? (...)

Pikkadel tüütutel vanglapäevadel sai tehtud käsitöödki. Kui Imbi saabus meile, oli tal kaasas üks panamariidest hõredavõitu käterätt. Pikapeale tekkis kellelgi meist haruldane idee. Nagu meie mõtteid lugedes lubati viimaks ometi meie kongi kääre. Olime igal vanglaülema külastusel neid küsinud küünte ja juuste lõikamiseks, aga seni asjata. Küllap nägime hirmuäratavad välja oma pikkade küünte ja sorakil pikkade juustega. Käärid käes, lõikasime käteräti neljaks. Idee hakkas kuju võtma – teeme pilutatud linakesed; ehk avaneb kunagi võimalus need koju emale saata? Eesmärk oli olemas, tuli hakata tegutsema. Niidid said ruudukujuliselt riidetükist välja tõmmatud. Muidugi puudusid meil nõelad. Nendeks kasutasime luuast välja kistud peenikesi raokesi või siis kalasupi seest leitud suuremaid kalaluid. Niidi köitsime sõlmega „nõela“ külge. Et selline tegevus oli nõukogude vangile keelatud, siis saime Tekla endaga ühte nõusse. Ta istus „silma“ vastu risti asuval naril ja kuulas tähelepanelikult, kui valvur Volodja nohinal ligenes ja oma suurt nina luristas. Siis andis Tekla kolme köhatusega märku, et oht läheneb. Nii kulus paar kuud ja linakesed saidki valmis. Olime noored, silmad harjusid hämarusega. Linakese keskele tikkisin „Emale Miialt 1951“. Õmblesin selle oma mantli voodri vahele eesmärgiga see esimesel võimalusel oma emani toimetada. See võimalus avanes alles Vorkutas.

(...) Oli saabumas 1951.aasta kevad. Seda oli tunda jalutusaias jalutades. Lumi sulas ja õhk oli hoopis niiskem. Märtsi alguses paistis, et ülekuulamise tempo oli raugenud. Üha harvemini kutsuti üles. Küsiti üsna veidraid asju, mida üldse polnud olnudki. Näiteks: „Kuhu sa peitsid SMV lipu, ise veel õmblesid!“ Mulle tegi selline väljapressimine nalja, suutmata varjata oma väikestki üleolekut nende nõmedusest. Õigemini küll nende meetoditest.

Igal ülekuulamisel kasutati erinevaid nippe. Mõnikord mängiti revolvriga nagu muuseas, siis sihiti aknast välja või seinale, mingisse punkti, seda hoolega otsides. Eriti meeldis neile relva „ohvri“ selja taga plõksutada, nii nähtavasti tõmmati see vinna. Siis raputati näo ees metallkarbikest ja avati see kiiresti. Karbi sees olid nööpnõelad. Joonlauaga vastu sõrmi löömist esines väga tihti. Vahel kartsin küll, et hakkavad peksma, eriti siis, kui ruumi tuli äkitselt sisse üks punase näo ja valgete juustega lihuniku moodi mees (Veizinen) ja röökis: „Kas hakkad ükskord rääkima, sa kuradi l...!“ Väljendid olid neil kõigil tõepoolest ammendamatult rikkalikud. Tihti käratati püsti seisma. Seejuures pidid jalad olema tihedalt üksteise kõrval. Nii ei jõudnud kuigi kaua seista. Ajasin jalgade asendi tasapisi normaalsemaks, millega suurenes kandpind ja hoopis kergem oli vastu pidada. Seda märgates tuldi ja löödi oma jalaga minu jalada jälle kokku. Muidugi sõimu saatel. Sõimuga võis pikapeale isegi harjuda, nagu harjutakse paratamatusega. Neilt ei saanudki ju paremat kohtlemist loota. Vahes sai naljagi. Kord, olles jälle üleval, läks Kazakin seinal rippuva suure NSVL-i kaardi juurde, võttis kätte kepi ja otsis kaua ühte punkti kusagil põhjas Jäämere läheduses ja ütles siis: „Aga sinu saadame sinna jääkarude juurde!“

(...) Jõekaldast üles viiv tee oli üpris järsk. Jõud hakkas kaduma. Neli päeva kehval toidul olek mõjus kaasa. Jalamusklid oli selle aja peale üsna kängunud – ligi 11 kuud vanglaelu oli teinud oma töö. Seljakotid tundusid tinaraskena. Aga üles me kuidagi saime ja peagi seisime ühe kõrge värava ees. Territoorium selle taga paistis ristkülikukujuline, iga aiaposti otsas säras elektripirn. Silmapiiril paistis palju selliselt valgustatud ristkülikuid – küllap need ongi laagrid! Nende vahel kõrged mustendavad kolmnurksed mäed, millel roomavad tulekeeled. Olime jõudnud kivisöekaevanduste piirkonda – nn Petšoora basseini, mis osutus suureks laagrite asupaigaks. Tulevik oli tundmatu ja hirmutav.

Selle kõrge värava taga ootas meie kurba kolonni Vorkuta jaotuspunkt. Siit määrati igaühele laager karistuse kandmiseks. Pärast eeskirjadejärgse saatedokumentidega tutvumist suunati naised naistetsooni barakkidesse. Traataia ja selle taga kõrge traataiaga eraldatud tsoonis oli 4 barakki. Õnneks jäime veel neljakesi kokku. Barakid olid suured, tahumata ümmargustest peenikestest palkidest naridega. Siin leidsime ühe eesti tütarlapse, kes oli oma aja – 5 aastat – juba ära istunud ja ootas kojusõitu. Tema rääkis meile, et jaotuspunkti arstiks on Tartust pärit Heino Palu, kes olevat meist huvitatud. Hommikul vidi meid meestetsooni ja siis arsti juurde. Dr Palult kuulsime, et Vorkutas on olemas 3 naistelaagrit ja võib juhtuda,m et meid lahutatakse ja saadetakse eraldi laagritesse. Jäime ootama oma saatust.

Sini-Must-Valge tüdrukud lumerookimisel Vorkuta linnas


VÕRUMAA KOOLIÕPILASTE VASTUPANUVÕITLUS 1944-1950

Koostanud Valev Kaska

SISUKORD

I Kalju Aarop – Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus 1945-1950
II Valev Kaska – SMV ja Ugandi KGB haardes
III Ülo Adamson – Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon
IV Vastupanuvõitlejate mälestused
V Vastupanuvõitluse jäädvustamine taasvabas Eestis
VI Andmed.

SKAUTLUS

(...)

Vaatamata alanud koolivaheajale Skautluse liikmete tegevus 1945.aasta suvel ei katkenud. Kasaritsas Antsujärve lähistel viidi oma liikmetele läbi kaks sõjalise väljaõppe laagrit: 9.juulil ning 5.ja 6.augustil. Seal õpiti relvade materjalosa ja nende käsitsemist, käsigranaatide ja lõhkeainete kasutamist, sidetehnikat, topograafiliste kaartide tundmist ja maastikul orienteerumist, luuret ja lahingutegevust maastikul ning rivi. Tüdrukud õppisid veel esmaabi andmist haavatutele.

Skautluse peastaap andis välja ka oma lendlehte Demokraatia Hääl, mida paljundati kirjutusmasinal. Juulis-augustis 1945 anti välja viis numbrit ning need sisaldasid peamiselt välisuudiseid. Demokraatia Hääle esimeses numbris (24.07.45) on toimetuse pöördumine, kus muuseas on öeldud: /.../ „Eestlased – jäägem eestlasteks ja olgem maailma suurriikide, Inglise-Ameerika rahvaste eeskujul demokraatlik rahvas. Ärgem olgem fašistid ega kommunistid. Elagu vaba Eesti!“

Skautluse üheks eesmärgiks oli sidemete loomine metsavendadega ning nende abistamine. Skautluse põhikirjas oli kirjas, et metsavendade näol on tegemist Eesti Vabariigi sõjaväega , kes võitleb okupantide vastu ning neid tuleb selles igati aidata. Nii asusidki Skautluse liikmed selleks võimalusi otsima. Juulis 1945 sai Skautluse liige Asta Eher oma Lükka külas elavalt sugulaselt Elfiede Eherilt teada Luhasoos asuvast metsavendade punkrist. Varsti kohtusidki Elfriede Eheri pool Skautluse esindajad Mango Daniel ja Asta Eher metsavendade esindajatega. See metsavendade ühendus kandis nimetust 10.Roheline Partisanide Pataljon (10.RPP) ning selle juhiks oli major Onku (Friedrich Lukk). Metsavendade staabipunker asus Lükka küla lähedal asuvas Luhasoos (nii nimetati kohapeal Keretu soo lõunaosa) ja punkris oli kümmekond metsavenda. 10.RPP koosseisus oli ka kaks Haukka luuregrupi meest. Need luurajad Ätt (Harald Keem) ja Kusta (Viktor Lukk, luurajanimi ka Jumbo) olid 1943.aastal saanud Soomes luurealase ettevalmistuse ning tegelesid 1944.aastast luurega sakslaste poolt okupeeritud Eestis. Eesti okupeerimisel N Liidu poolt jäid nad Eestisse, ühinesid metsavendadega ning jätkasid oma tegevust. Skautluse esindajad leppisid metsavendade esindajatega kokku omavahelise koostöö ja sidepidamise viisides. Mestavendade esindajaid tutvustati tollal koolinoortele ainult nende varjunimede järgi, nende pärisnimed selgusid alles pärast Eesti taasiseseisvumist.

Ätt ja Kusta rääkisid koolinoortele, et neil on raadiside välismaaga, Eesti pagulaskeskusega Rootsis ning neil on üleanne koordineerida vastupanuliikumist Võrumaal. Samuti on neil vaja koguda luureandmeid Punaarmee väeosade suuruse ja asukohtade kohta Võrumaal. Neil on korraldus panna pearõhk luuretegevusele ja sidemete loomisele metsavendadega ning hoiduda aktiivsest relvavõitlusest ja terroriaktide korraldamisest, et okupatsioonivõime ilmasjata mitte ärritada.

Kuna 10.RPP-i eesmärgiks oli luua side võimalikult paljude Võrumaal tegutsevate metsavendadega, siis otsustasid 10.RPP-i juhid Skautluse liikmeid ära kasutada sidemete loojatena ja sidepidajatena teiste metsavendade gruppidega, sest koolinoortel olid selleks tunduvalt paremad võimalused kui neil endil. Noored pärinesid mitmelt poolt üle Võrumaa, tundsid hästi oma kodukoha inimesi ning teadsid ja tundsid ka oma kodukandis tegutsevaid metsavendi. Ise olid nad samal ajal omakandi metsavendadele tuntud ja teatud ning neil oli kergem metsavendadega kontakti saada kui võõral.

Ka luureandmete kogumisel oli koolinoortest metsavendadele suur abi. Kuna tegemist oli noorte poiste-tüdrukutega, siis ei äratanud nende ringiliikumine maakonnas julgeoleku ja nende kohalike käsilaste tähelepanu.Kuna Haukka poistel puudusid korralikud dokumendid, siis ei saanud nemad ise vabalt ringi liikuda.

PÕHJALA NOORED

Paar nädalat pärast Skautluse laialisaatmist septembris 1945 moodustati uus Võru koolinoorte vastupanuorganisatsioon Põhjala Noored. (...)

Põhjala Noorte tegevust metsavendade abistamisel vaadeldakse allpool koos Noorte Partisanide tegevusega, sest mõlema organisatsiooni tegevus oli paljuski sarnane, kuna täideti metsavendadelt saadud ülesandeid.


NOORED PARTISANID

(...)

Metsavendadel oli ilmselt kavatsus rünnata Võru vanglat, sest sooviti saada selle plaani. Põhjala Noorte liikmel Raimond Terasmäel õnnestuski oma tuttavate abiga koostada Võru vangla kohta detailne plaan, kuhu oli peale kantud valvurite asukohad ja arv ning kambrite paigutus. Samasuguseid plaane soovisid metsavennad saada ka majade kohta, kus asusid NKVD ja NKGB osakonnad, kuid need jäid esialgu tegemata, sest ei leitud inimesi, kes neid maju oleksid seest piisavalt hästi tundnud. Võru NKVD osakond (miilits) asus Kreutzwaldi tn 52 ning teisel pool tänavat asuvas Ziehri majas paiknes NKVD sisevägede väeosa, kes korraldas haaranguid metsavendadele.

Koguti ka andmeid Võru maakonna NKVD ja NKGB osakonna, prokuratuuri jt jälitusorganite juhtivtöötajate ja aktivistide kohta – nende nimed, ametikohad, kus nad elavad jne. Samalaadseid andmeid koguti ka mõnede Võru maakonna partei- ja täitevkomitee tegelaste kohta, kes paistsid silma aktiivsusega okupantide teenimisel. Mitmetes Võrumaa valdades, kust noored pärit olid, koguti samuti andmeid kohapealse nn partei ja nõukogude aktiivi (partorgid, komsorgid, miilitsavolinikud, hävituspataljonlasedjt) tegevuse kohta. Tervele reale aktiivsetele okupantide käsilastele saadeti metsavendade punkris koostatud hoiatuskirjad. Hoiatuskirjade eesmärgiks oli kollaborantide hirmutamine ja demoraliseerimine, et nende okupantide teenimise indu vähendada.

Koolinoortel tuli metsavendi abistada ka mitmesugustes majanduslikes küsimustes ning muretseda neile mitmesuguseid vajalikke asju ja materjale (kirjutusmasinad, suusad, patareid raadiole, paber, sidumismaterjal jpm).

SINI-MUST-VALGE

(...)

Energiliselt tegutses SMV löögirühm, kes muretses metsavendadele toiduaineid ja muud vajalikku. (...) Löögirühm sooritas novembrist 1945 kuni jaanuarini 1946 neli relvastatud rünnakut kauplustele ja ladudele Võru linnas ning maakonnas. Sealt hangitud toiduained ja muu kraam saadeti metsavendadele.

Välismaiste raadiosaadete kuulamiseks rekvireeriti Võru vallamajast raadiovastuvõtja. Muuga paigaldas selle oma korterisse ning kuulas sellega välismaalt päevauudiseid, peamiselt soomekeelseid BBC saateid. Saadud uudised andis ta edasi Laanele, kes kasutas neid lendlehtede koostamisel.

SMV aktiviseeris oma tegevust jaanuaris-veebruaris 1946. Pärast metsavendade Nursi punkri ning Põhjala Noorte ja Noorte Partisanide organisatsioonide likvideerimist julgeoleku poolt oli vaja rahvale näidata, et hoolimata repressioonidest võitlus okupantide vastu jätkub. N Liidu Ülemnõukogu valimiste eel valmistas Laane hulgaliselt väikeseformaadilisi lendlehti: „Eestlane hääletab ainult sini-must-valge lipu all!“ ning levitas neid SMV liikmete, Ugandi poiste jt kaudu Võrus ja maakonnas.

Kuna metsavendade punkri langemisega katkes seal väljaantud lendlehe Vivat Estonia ilmumine, siis otsustas Laane jätkata samanimelise lendlehe väljaandmist. Lendlehtede paljundamiseks laenas ta Kalju Raagilt (Võru Keskkooli 11.klassi õpilane) kirjutusmasina. Märtsikuu jooksul jõudis ta välja anda 4 numbrit lendlehte Vivat Estonia. Lendlehed varustas ta omavalmistatud pitsati jäljendiga: 10.RPP 3.kompanii. (...)

UGANDI

(...)

Sügisel 1945 hakati välja andma ajalehte Ugandi, millest kuni 1946.aasta veebruarini ilmus neli numbrit. Ugandi oli tunduvalt mahukam kui paarileheküljelised lendlehed ning sisaldas pikemaid artikleid. (...)

N Liidu Ülemnõukogu valimiste eel tahtsid noored näidata, et vaatamata massilisele koolinoorte arreteerimisele jätkub okupantidevastane võitlus ikkagi. Veebruari algul valmistati hulgaliselt väikeseformaadilisi lendlehti: „SURM KOMMUNISTIDELE! HÄÄL KOMMUNISTIDE POOLT ON KURITEGU EESTI RAHVA VASTU!“

EESTI VABADUSE EEST

Esimene rida vasakult – Aino Leies, Erika Kesamaa, Aino Olesk;
teine rida – Maimu Sild, Lehte-Kai Ojamäe, Õie Lehtmets; 10.veebruar 1946.

(...)

Kuna tulemas olid N Liidu Ülemnõukogu valimised, siis hävitasid tüdrukud linnas üles pandud agitatsiooniplakateid, neid maha rebides või tindiga üle valades. Valmistati ja levitati üle 100 lendlehe, mis pandi kirjakastidesse ja majakoridoridesse.

SALAJANE KUPERJANOVLASTE ORGANISATSIOON

(...)

EK(b)P Võrumaa erakorralisest informatsioonist kompartei keskkomiteele võib selle kohta lugeda (originaali tekst):

24.veebruari hommikul leiti Võru linna majaseintelt, tänavanurkadelt ja telefonipostidelt rohkesti sini-must-valgeid väikesi 5x10 ja 10x30 paberist lippe, mis oli niidi ja nopka abil kinnitatud, nii et nad lehviks. Lipud korjati ära partei ja nõukogude asutuste töötajate, komnoorte, SM ja RJM osakonna töötajate poolt. RJM Osakonna töötajate poolt leiti ka lendlehti. Lippude väljapanekuga tuletati meelde kodanliku Eesti “vabariigi“ aastapäeva. Lipud oma vormilt olid enamasti ühetaolised ja nende initsiaatoriteks võivad olla Võru Keskkooli õpilased. Saadud materjalide põhjal RJM Võrumaa Osakond selgitab asja.

(...)

Konspiratsiooni huvides muudeti 1948.aasta suvel organisatsiooni nime. Vältimaks liigset tähelepanu tõmbamist noortele, nimetati organisatsioon ümber Salajaseks Kuperjanovlaste Organisatsiooniks (SKO). Võeti vastu ka uus põhikiri. Põhikirja järgi oli SKO salajane organisatsioon, mida juhtis 3-5-liikmeline staap. Organisatsiooni võeti vastu ainult neid, keda üks organisatsiooni liige isiklikult hästi tundis. SKO liige pidi hoidma saladuses organisatsiooni olemasolu ja enda kuulumist sellesse. Organisatsiooni reetmine oli karistatav surmaga. SKO liige pidi olema julge, aus ja omakasupüüdmatu ning täitma kiiresti ja täpselt talle antud ülesanded. (...)

(...)

Vabariigi aastapäeva tähistamiseks 1949.aastal valmistati jälle hulgaliselt väikesi sini-must-valgeid lipukesi ja lendlehti ning ööl vastu 24.veebruari levitati neid Võrus ja Väimelas. Võru linna keskele, Vabadus ja Kasarmu(Lembitu) tänava nurgal kasvava üksiku kõrge puu otsa heisati normaalmõõdetes sini-must-valge lipp. Lipu heiskamisel osalesid O.Miina, Ü.Adamson, V.Pajumets ja A. Saluorg. Kaks poissi heiskasid puu otsas lippu, kaks püstolitega relvastatud poissi julgestasid neid puu all, et avastamise korral jõuaksid puu otsas olevad poisid alla tulla ning põgeneda. Vältimaks lipu liiga kiiret mahavõtmist, imiteeriti mineerimist – puu külge kinnitati kast, mille juurde viisid lipuvarda küljest juhtmed. Lipp lehvis 24.veebruaril linna kohal uhkelt kella kümneni, enne kui see maha võeti.

Ka 1949.aasta märtsiküüditamise eest hoiatati elanikkonda lendlehtedega. Aga kuna oli koolivaheaeg, sai tegutseda ainult osa gruppe ning kuna puudus ka kirjutusmasin lendlehtede paljundamiseks, siis käsitsi trükitähtedega kirjutades jõuti valmistada ainult umbes 30 lendlehte.

Küüditamine tekitas noortes masendust ja viha, paljude sugulased ja tuttavad saadeti Siberisse. Siberisse küüditati ka SKO staabi liige A. Saluorg koos perekonnaga. Kättemaksuks otsustas SKO staap lasta õhku Võru julgeolekuosakonna hoone. Pommi valmistas ette O.Miina. temal olid lõhkeainete ja lõhkekehade käsitsemises mõningad kogemused. 1944.aasta sõjasuvel oli Miina kodukülla Pääsnase majutatud mingi sakslaste inseneri- või sapööriväeosa. Need õpetasid Miinat käsitsema igasuguseid lõhkeaineid ja lõhkekehi. Lahkudes olevat nad Miinale öelnud, et nüüd oled valmis diversant ja kui vaja, võtame sinuga ühendust. Nad jätsid Miinale ka ümbruskonna topograafilised kaardid.

Metsavennad muretsesid kaks tankimiini. Miina sidus miinid omavahel traadiga kokku ja monteeris niiviisi saadud 14-15 kg kaaluva pommi kohvrisse. Pommile paigutas ta kolm sütikut, kaks eri pikkuses süütenööriga ja kolmanda löögimehhanismiga hetketegevuse sütiku. Kolmanda sütiku jaoks puuris ta pommile täiendava augu. Ühel sütikul oli süütenöör pommi lõhkamiseks 20 sekundi pärast ja seda oleks kasutatu juhul, kui pomm oleks õnnestunud paigaldada tähelepandamatult KGB maja teisele korrusele viiva trepi alla: 20 sekundiga oleks jõutud rahulikult majast väljuda ning ohutusse kaugusesse eemalduda. Lühemat süütenööri, mis oleks pannud pommi plahvatama 7 sekundi pärast, oleks kasutatud juhul, kui paigaldamist oleks miski seganud ja pommi ei oleks jõutud ettenähtud kohta paigaldada: 20 sekundiga oleks saanud veel majast välja joosta ning paarikümne meetri kaugusele eemalduda. Lööksütikut oleks kasutatud aga juhul, kui pommi paigaldajatele oleks peale satutud ning mingit pääsemist ei oleks enam olnud, sel juhul oleks end koos kinnivõtjatega õhku lastud.


ÜLO SUBBI

LÕPP HEA – KÕIK HEA!

Mälestusi pikalt eluteelt

SÕDURIELU

(...)

Oli oodata 1926.aastal sündinud poiste mobiliseerimist sõjaväkke. See oli enamiku meie klassi poiste sünniaasta. Väeliiki oli võimalik valida ainult siis, kui astuda enne kutset vabatahtlikult sõjaväkke. Nii me otsustasime kolmekesi, Sven Ellandi, Guido Eessaar ja mina, liituda Saksa lennuväe eesti üksusega, mis asus Lätis Liibavi (Liepaja) lähedal Grobinas. Seal õpetati Eesti lendureid ja lennuväe tehnilist personali. Selgitasin emale meie plaani. Mu ema oli viis aastat (1915-1920) halastajaõena sõjas olnud ja teadis, mis on sõda; ta oli kaotanud mehe, kes suri Siberis, ja tema vanem poeg Kaljo oli langenud idarindel, võideldes Narva pataljonis. Siiski ei olnud ema minu plaani vastu. Sveni isa oli Eesti sõjaväe major. Guido isa oli olnud Eesti lennuväe lendur, ta hukkus 1942.aasta sügisel Soome lahe kohal.

(...)

Augusti lõpus moodustati sajameheline õppekompanii, mis pidi Saksamaal läbima koolituse ja siis pidi neist saama eesti hävituslennukite üksuse tehniline personal. Varem Saksamaale hävituslendureiks õppima läinud poisid olid juba lendurid. Selle õppekompanii koosseisu kuulusin ka mina. Mul plnud aga põrmugi tahtmist Saksamaale minna, ka ei olnud ma veel aru saanud, et suures sõjas ühe 17-aastase poisi soove ei arvestata. Hankisin endale mingisugused dokumendid, teatasin õele, et ma ei lähe Saksamaale, ning sõitsin 1.septembri varahommikul täies sõdurivarustuses Tallinna, et minna Eesti leegioniga rindele. Minu dokument oli võltsitud allkirjadega „marsikäsk“, millele templijäljend oli ühelt teiselt dokumendilt keedetud munaga üle kantud. Kui välisandarmeeria oleks mind kontrollinud, siis oleks mul tulnud suuri sekeldusi.

(...)

Pärnus andsin kirja major Habichile. Too luges ja ta nägu läks järjest punasemaks. Kui ma veel ütlesin, et saan saksa keelest aru, siis kuulsin pool tundi saksakeelset sõimu, kusjuures ta ei korranud varem öeldut. Kokkuvõttes: minutaolisi väejooksikuid ei tahetagi Saksamaale, mind on vaja maha lasta, sõjakohtu alla anda, rindele saata ja siis veel kord maha lasta. Seda kõike ütles ta nii innukalt, et ma pidin paar sammu taanduma, sest ta pitsis sülge kahe meetri kaugusele. Siis saatis ta mind juba valve all üle lennuvälja kapten Mesikepi juurde, kellele ma teatasin, et mu isa suri Siberis, vend Venemaal, ja mina ei taha surra Saksamaal, minu jaoks on Eestis maamulda küllalt. Ja seda mõtlesin ma tookord täiesti tõsiselt! Mesikep lubas hoolitseda, et mind Saksamaale ei saadetaks.

Sain tunnikese puhata, kui saabusid autod, et viia need sada meest sadamasse Saksamaale sõiduks. Seda üritust korraldas majori adjutant, nooruke Saksa leitnant, ja tema nimekirjas olin endiselt ka mina. Nii pidin võtma oma seljakoti, kiivri ja gaasitorbiku ning ronima auto veokasti. Leitnant ulatas mulle ei tea kust võetud Saksa püssi ja poole tunni pärast olin laeval. Eelmisel päeval, kui mina Tallinnas käisin, oli kõigile Saksamaale sõitjatele määrustepäraselt antud Saksa püssid. Laev oli juba kaist meetrikaugusel, kui major Habich oma kirjutajaga ja sõitjate dokumentidega kai äärde jõudis. Dokumendi visati laevale ja siis märkas major mind. Ta pistis lausa röökima, käskis mind laevalt maha võtta ja sõjakohtu alla anda, kuid teda ei kuulanud keegi. Laev oli nii väike, et ma oleksin saanud veel maha hüoata, kuid tolle hullu majori meelevalda ei tahtnud ma ka end anda. Laev lahkus Eestist 2.septembril 1944 lõuna paiku.

SAKSAMAAL

(...) Kursiivkirjas on päevikus kirjutatu. Sellele lisan selgitusi ja mälus säilinud täiendusi.

(...)

12.august 1945

Sõidame mägedes, ikka siira-viira, edasi ja tagasi. Jõgesid on palju. Joogivett saime kahekümne nelja tunni jooksul veerand liitrit ja oleme kogu aeg üleni higised. Mustuse ja higi kord on kolme millimeetri paksune. Oleme kusagil Rumeenias. Sõidusuund on ida, kuid kaldume kord lõunasse, kord põhja. Arvatavasti sõidame mõnesse Musta mere sadamasse ja sealt edasi laevaga.

(...)

6.oktoober 1945

Hommikul istusin rongile ja enne lõunat olin Tartus. Ma ei teadnud, kus on ema ja vend Olev. Olin kuulnud, et Karlova linnaosa on Emajõeni maha põlenud. Me olime kokku leppinud, et kes meist pärast sõda koju jõuab, kirjutab keldris pesuköögin seinale katla kohale oma asukoha andmed. Eeldasime, et betoonlaega kelder jääb püsima ka põlengu korral. Jalg oli ikka valus. Kõndisin jalgsi Vaksali-Riia-Kastani-Vaba tänavaid pidi. Kesk tänavalt paistsid meie tamme oksad ja see tähendas, et meie maja polnud põlenud! Maja oli terve, ema ja Olev kodus.

(...)

KODUS

TALLINNAS

MVD KÄSUTUSES

SIBERIS

(...)

Ennetähtaegseks vabanemiseks oli mul kolm võimalust. Pärast Stalini surma moodustati kohtutes komisjonid, mis vaatasid dokumente läbi ja vabastasid neid, keda komisjoni arvates oli valesti karistatud. Teine võimalus oli heade töötulemuste eest saadud arvestuslikke päevade võrra varem vabaneda. Neid arvestuslikke päevi saadi siis, kui tööplaani täitmine oli sada kolmkümmend protsenti. Kolmas võimalus oli vabanemine Ülemnõukogu 1955.aasta 17.septembri seadusega kehtestatud amnestia alusel.

(...)

Passi sain 1.11.1955 Kemerovo oblasti Kezejevka rajooni miilitsaosakonnast. Sõitsin rongiga läbi Moskva ja jõudsin Tartusse üheksandal novembril 1955.

(...)

Ülo lennuväes (11.1944) passipilt Siberi-ajast (10.1955)


tagasi kodus (1959) kirjasõber Sipu (Silvia Valmet 1948)

JÄLLE KODUS

(...) Peale mõne küsimuse Juta kohta küsis Tartu julgeoleku ülem minu käest, mis põhjusel mind Siberisse saadeti. Küsimus oli huvitav, sest tema teadis ju täpselt, mis nende dokumentides kirjas oli. Ilmselt tahtis ta teada teise poole, see tähendab minu vastust sellele küsimusele. Tõtt rääkida on alati kerge, ütlesin talle, et mina sain juba siis aru, et Stalin pole õige mees. Rohkem tal küsimusi ei olnud. (...)

EÕVL juhatus lahtisel koosolekul 11.12.04 "Memento" Liidu ruumes.



Saatusekaaslased

Isikunimede register


Lühendeid ja täpsustusi

-> = vaata nimekuju käsitletaval ajal
? = nimekuju võib olla ekslik
EKP = kommunistliku partei liige
end. = endine
nõuk. = nõukogude
partorg = parteiorganisaator, kommunistliku partei kohalik juht
pr. = proua
prl. = preili
TPI = Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilane
trib. = tribunali istungist osavõtja
TRÜ
= Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilane
tšekist = N. Liidu mistahes repressiivorgani töötaja
lehekülje number (302) = -autori või koostaja nimi bibliograafias
[nurksulgudes] = õige või tekstis puuduv nimekuju või selle osad

Numbrile järgnev sulg /näiteks Aasalo, Lembitu 75)/ tähistab gruppide ja organisatsioonide numbrit peatükis “Kohtunimekirjad”.

Isikute kohta, kellel tekstis ees- ja perekonnanimi, pole registrisse täpsustavat märkust /näit. vang/ lisatud.

B C D E G H I J K L M N O P R S T U V,W Õ Ü


Aabram (vang): 148
Aalisto, Kristjan: 155
Aarop, Kalju: 158, (302)
Aasalo, Lembitu 75): 66, 270
Aava, Vaike: 209
Abbi, Georg 53): 41, 60
Abel, Illi-Karoline: 269
Abel, Ilmar 14): 35, 52, 181
Abeline, Mart: 96
Abiline, Bernhard 67): 65, 223, 239, 247, 261
Abiline, Griseldis 67): 64, 224, 250, 251
Abiline, Tõnis-Ivar 67): 229, 230, 235, 237, 238, 247, 251, 255, 265
Abiline, Valve: 236, 250 -> Hirv, Valve
Abram, Ants-Enn 32): 55
Adamson, Olev 43): 58, 192
Adamson, Ülo 55): 41, 60
Adaskin (vang): 117
Afanasjev, Pavel: 77
Aher, Aleksander 55): 41, 61
Aho, Uno: 141
Ahonen, Hugo 20): 53
Aisman, Isaak: 155
Alamaa, Leili: 269
Alamets, Erich 8): 50
Alber, Laine: 280
Alehhin (vang): 132
Aleksandravičius (vang): 113
Alesmaa, Irma 62): 63, 213, 215, 236, 245, 250-253, 269, ka Linnumäe, Irma
Aljes, Neeme 55): 41, 61, 207
Allas, Arnold 41): 57
Allas, Liidia: 149
Allas, Väino 6): 34, 49, 79, 81
Allik, Ants: 129
Allik, Eduard: 105
Allik, Hendrik: 9
Allikas, Einar-Johannes 9): 34, 50
Allikas, Heldur 81): 46, 68
Almazova, Irina 58): 42, 62
Altosaar, Einhard 67): 65, 216, 224, 260
Alver, Hans: 194
Alvre, Paul: 135
Anders, Wladyslaw: 109
Amos (optik): 203
Anderson (vang): 211
Andra (vang): 229
Andresen, Demetrius 1): 33, 48, 111
Andresen, Erik:19
Andresen, Kiira: 114
Andresen, Nigol: 9
Andresen, Voldemar: 114
Annist, August: 119, 132, 177
Annist, Linda: 120
Annus, L.(TRÜ): 18
Anton, Raul 5): 34, 49, 71, 79
Antonov, Toivo 34): 56
Arak, Heino 76): 67
Arak, Dolores:120
Ardma, Heino 58): 42, 62, 85, 102
Ariste, Paul: 132, 138
Ariva, Endel: 136
Ariva, Karl 11): 50
Arpo, perekond: 145
Arrak, Henno 42): 39, 58
Arras, Helju 69): 44, 65
Arras, Vello 55): 60
Arro, perekond: 145
Arro, Benita: 178, 180
Arusaar, Heldur 62): 63
Aua, Rein: 189-190, 194
Augjärv, Salme 80): 68
Aunapuu (vang): 112
Aus, Valurikas-Vootele 73): 45, 66
Avarand (pr., pedagoog): 189
Avarmaa (vang): 201

üles

Bandera, Stepan: 141
Balgalv, Lilian 25): 37, 54, 178
Barkov, Leonid: 74, 245, 266
Baskin, Eino: 177
Baženov (tšekist): 74
Batrak, Jegor: 18
Bauert, Ahto 59): 62
Belska, Joh. (pedagoog): 17
Beria, Lavrenti: 9, 34, 45, 69, 116, 191, 263
Berkutov (trib.): 45, 80
Birkan, Ly: 178, ka Pirkal
Blauhut, Erich 5): 49
Bobol (arst)=Pobol, August
Boston, Lea: 134
Botvin, Gordion 62): 63
Bredo, Karin: 120, 175, 176; ka Sarv, Karin
Brežnev, Leonid: 286, 292
Brock, Valentina32): 38, 55
Brüller, Christian: 14
Buhharin, Nikolai: 16
Buhvestov, Leo 43): 40, 58
Buklei (vang): 204
Bunin (tšekist): 74
Burakov (tšekist): 94
Burõnin (tšekist): 77
Busch, Bernhard 3):48

üles

Canaris, Wilhelm: 108
Cher, Oskar: 107
Christie, Agatha: 45
Churtchill, Winston: 7, 200
Courthz-Mahler, Hedvig: 136

üles

Daniel, Mango 13): 51, 157, 165, 172
Dauge (pr., vang): 186
(Deemant, Kaupo: 302)
Dmitrijev (vang): 77
Dobrõševski, A. (TPI): 22
Dombrovsky, Eugen: 105; ka Tammiste, Eugen
Doyle, Conan: 136
Droste, Mihkel: 108
Dubinkin (trib.): 77
Dõtjuk (trib.): 77

üles

Eckert (vang): 201
Eenmaa, Ain: 134-135
Egel, Elmo 76): 67
Eggert, Osvald 55): 60
Eglits (Eglitis?), Eduard: 281-282
Eha (TRÜ): 19
Eher, Agnes 13): 51, 157-158, 169
Eher, Asta 13): 51, 157-158, 169; ka Mugra, Asta
Eher, Elfriede 13): 51
Ehrenburg, Ilja: 293
Eiber (TRÜ): 19
Einer, Erik 75): 61
(Ellen, Jaan: 302)
Elstrok, Helmuth: 189
Elvre, Ilmar 55): 60
Erikson (vang): 227
Erm, Kalju 21): 53
Ermel, Alfred 12): 51
Ermel, Anita 11): 50
Ernesaks (vang): 121
Ernesaks, Gustav: 8, 11
Ernesaks, Hans: 198
Escholz, Valter 28): 37, 55
Espenberg, Aime: 101, 255 -> Teska, Aime
Espenberg, Harry: 255
Essaulov (Jessaulov?, tšekist): 44

üles

Fabian, Jim: 117
Fedotkin, Ivan: 74
Feldman (trib.): 77
Filippov, Vladimir 81): 68
Fokin (tšekist): 74
Frants, Evald 43): 58
Frey, Lia 15): 52, 84, 175
Freiberg (TRÜ): 20
Frenkel (vang): 219-220
Funk, Jakob: 149

üles

Gartsev (trib.): 200
Gerretz, Ralf: 149
Glasenapp, Patrick von: 241, 243
Goebbels, Joseph Paul: 293
Gorkov (tšekist): 74
Govorov, Leonid: 11
Grau, Albert 6): 49
Greenman, Harry 62): 43, 62, 213
Grintal, Maria 62): 62
Gross (vang): 145
Gross, Karl: 121, 123
Gross, Leo: 121, 123
Gruft, Heino 27): 54
Grünberg, Valter 20): 53
Grünthal, Gunnar 75): 66, 227
Gulordava, Salva: 134
Gustav [II] Adolf: 9
Gutman (vang): 112
Günsche, Otto von: 281-282

üles

Haab (tšekist): 238
Haab, Heldur 59): 62
Haagna, Kurt: 171
Haakmann, Jaan: 149
Hakman, Eha-Laine 46): 40, 58
Haller, Artur: 130-131
Haller, Heino: 130
Haller, Heldur: 131
Hallik, Ilmar 72): 45, 66
Hallik, Raimond 21): 53
Hamburg, Erna: 280
Hamburg, Robert: 280
Haug, Oskar 29): 55
Heeska, August: 155
Heidelberg, Heimar 15): 52
Heinla, Niina: 175
Heinmaa, Eerik: 190
Heinoja, Asta 30): 38, 55
Heinoja, Udo-Aare 30): 38, 55
Helde, Robert: 155
Heldus, Osvald 79): 46, 67
Hellat, Toomas: 144-145
Helinurm, Harri 27): 54
Hellisto, Ullrich 34): 56
(Helm, Aili): 176, 266, (302) -> Rüütli, Hilja
[Hendrikson], Hilja: 113, ka Hindrikson, Hilja
[Hendrikson], Karin: 113, ka Hindrikson, Karin
Hiedel, Lembe: 20
Hiielaid, Ülo 8): 50
Hiis, Manivald 2): 33, 48
Hindrikson, Hilja: vt. Hendrikson, Hilja
Hindrikson, Karin: vt. Hendrikson, Karin
Hinno, Helga: 209
Hint, Aadu: 8
Hint, Mati: 286-287
Hirv, Alma: 233
Hirv, Gustav: 233
Hirv, Valve 67): 65, 228, 230, 233, 244-245, 250-253, 255, 260, 265, 269; ka Abiline, Valve
Hitler, Adolf: 7, 108, 293
Holm, Kalju 66): 43, 64
Holst, Ants 62): 63
Hommikmets, Ilmar 62): 63
Hruštšov, Nikita: 199
Hunt, Heino 81): 68
Hussar, Vello 50): 41, 59
Hõimre, Harri 14): 35, 52, 181
Härma, Anton: 14, 17, 72, 203
Härmson, Edgar 22): 54
Hülsen, von (vang): 204

üles

Ibrus, Ralf: 146
Ibrus, Taisi: 149
Iila, Arvi 8): 50
Ikujama (vang): 204
Illiste, Vello: 258-259
Ilm, Uno: 97
Ilomets, Heiki: 192
Ilus, L. (vang): 209
Ilves, Helmut 63): 43, 63
Ilves, R. (sidetöötaja): 264
Ilves, Ülo 65): 43, 64
Ilvär, Armula 19): 36, 53
Ilvär, Koidula 19): 36, 53
Isand, Valdeko 20): 53
Isop, Kalju 7): 34, 49
Isop (vang): 240
Isotamm, Jaan: 6, 287, (302)

üles

Jaagus, T. (TRÜ): 18
Jaakson, Eevi: 249
Jaaksoo, Voldemar 11): 34, 50
Jaanus, Bernhard 38): 39, 56, 189-190, 194-195
Jaanus, Eha: 269
Jahilo, Tambet 62): 63
Jaik, Hans 12): 51, 130-131
Jakobson, August: 9, 13
Jakobson, Idel: 35, 73, 77, 119, 132, 138, 175
Jakobson, Virve 11): 50
Jalvendi, Linda: 121
Janson, R. (TRÜ): 20
Jaska, Alfred 3): 33, 48
Jeltsov (tšekist): 74
Joa, Allan 53): 60
Joarand, Endel 51): 59
Johanson, Luule 13): 51, 120, 158, 166-168, 172; ka Tõmotško, Luule
Jokk, Oliver 38): 56, 189
Jomm (pedagoog): 181
Josia, Laine: 199 -> Palo, Laine
Josia, Udo 39): 39, 57, 85, 101-102, 197, 200-205, 287, 290, (302)
Juhanson, Heino 16): 36, 52
Juh[k]ental, Heino: 22
Juhkam, Helju 55): 61
Juht, Endel-Uudo 52): 59
Jurman, Hans 11): 50
Just, Ago 5): 48
Juursalu, Uldo 72): 45, 66
Jõemetsa, Erich 32): 55
Jõgeva, Eino 55): 61
Jõgeva, Jaan 55): 61
Jõgi, Alice: 19
Jõgi, Emma: 189, 194
Jõgi, Kalju: 130
Jõgi, Ülo: 121
Jõgiaas, Miia: 101, 250, 268 -> Saviauk, Miia
Jõgiaas, H[ele]-M[aie]: 44
Jõgiaas, Tõnis 67): 44, 64, 86, 217, 236, 238-239, 247-248, 250-251, 255, 257, 259, 265, 268
Järve, Linda: 269
Jääger, Ülo 71): 45, 66
Jäärats, Peet: 129
Jürgen, Aldo 27): 37, 54
Jürgen, Hans 27): 54
Jürgen, Voldemar 55): 60
Jürgens, Eero 53): 60
Jürgenson, Aili 15): 36, 52, 84, 172, 175, 177
Jürgenstein, Eino 75): 45, 67
Jürimäe (TRÜ): 20
Jürisson, Aino-Laine 58): 62
Jüriöö, Hugo 72): 66
Jürna, Rein 62): 63

üles

Kaalep, Ain: 112, 292
Kaar, Heino-Karl 59): 42, 62
Kaaramaa (TRÜ): 19
Kaarna, Heldur 28): 37, 55
Kaasik, Adolf: 149
Kaasik, Vahur 44): 40, 58
Kadalipp, Lembit: 257
Kaev, Sven 76): 67
Kahr, Aksel 20): 53
Kaja, Hugo 9): 50
Kala (õpilane): 16
Kala, Asta: 269
Kala, Eduard 39): 39, 57, 85, 197, 203
Kalbus, Ingmar 15): 52, 175
Kalda, Grünt[h]al: = Kallas, Grünt[h]al
Kaldma, Harri 8): 34, 50
Kaldre, Juhan 65): 43, 64, 216
Kalev, Heino 58): 42, 62, 85
Kalinin, Mihhail: 219
Kaljola, Helmut 79): 67
Kaljumäe (vang): 113
Kaljumäe, Udo 39): 57
Kaljuste (vang): 132
Kallas, Grünt[h]al: 107=Kalda, Grünt[h]hal
Kalmo, Urke: 192
Kalmus, Benno 54): 60
Kama, Ülo 65): 64, 250
Kamenev, Lev: 16
Kangro, Jaan 29): 55
Kangro, Leo: 20
Kapšukov (tšekist): 74
Karask, Albert 29): 55
Karatšev (tšekist): 74
Karbõšev (kindrali poeg): 155
Karindi, Alfred: 9
Karise, Arvo 13): 51
Karki, Lembit: 216
Karki, Thekla: 250, 266
Karlson, Heino 67): 65, 260
Karm (TRÜ): 18-19
Karotamm, Nikolai: 9, 21, 40, 72
Karpov, Ivan: 21-22, 277-278
Karro, Harri 27): 54
Karus, Karl: 104
Kasak (TRÜ): 20
Kase, Heino 20): 53
Kasesalu, Kaarel: 274-275
Kask, Aleksander 8): 50
Kask, Gustav: 274
Kask, Raimond: 135
Kask, Roland 5): 49
Kask, Tatjana 15): 52, 175
Kaska, Valev 12): 51, 130-131, 134-135, 144-146, 151, 156
Kass, Uno 22): 37, 54
Kazakin, Nikolai: vt Kožakin, Nikolai, ka Kozakin, Nikolai
Kattai (õpilane): 136
Kattal (ÜK): 77
Kauer, Jüri 41): 58
Kaunis, Uno 5): 34, 49, 71, 79
Kaup, Aleksander: 202
Kedrov, Georgi: 73
Keem, Anna: 177
Keem, Harald: 70, 158-159
Keem, Hella: 177
Keerna, Evald 22): 54
Keernik, Arno 39): 57, 199
Kelder, Ellen: 250 -> Rander, Ellen
Kelder, Erich 13): 51, 157
Kelder, Eugen: 268
Keldt; Endel 29): 55
Keldt, Evald 29): 55
Keller, Endel 38): 56, 101, 188
Kenk, Harri: 22
Kera, Elmo 55): 61
Keres, Paul: 11
Kerge, Ago-Endrik: 289
Kesamaa, Erika 49): 59
Keskküla, Ants 32): 55
Kesküla, Jaan 5): 48
Kesküla, Konstantin 56): 42, 61, 79, 81
Kesküla, Orest 5): 49
Kesler, Sven: 284
Kezgailo (vang): 133
Kibal, Silvia 13): 51, 157, 165
Kihno, Hans 70): 44, 66
Kiisa, Beate: 209
Kiisa, Elmar 51): 59
Kiisküla (pedagoog): 15
Killar, Ülo 58): 62, 85
Kingissepp, Endel 39): 57, 85, 190, 197, 199, 205
Kingissepp, Viktor: 190
Kingu, Juta: 269
Kinskaja, Aleksandra: 185
Kippe, Raimund 5): 33, 49
Kipper (vang): 224-225
Kirbits, Kalju: 158
[Kiristaja], Rein = (Kristjan), Rein 55): 60
Kirm, Meinhard 39): 57, 199
Kirotar, Kalju 21): 37, 53
Kits (vang): 112
Kits, K. (TRÜ): 18
Kivikas, Albert: 46, 104
Kiviloo, Enn 6): 49
Kiviloo, Valter: 149
Kivimäe, Johannes 39): 57, 85, 199, 206
Kivimäe, Lembit 54): 60, 209
Kivimägi, Henno: 158
Kivimägi, Olga: 168, 180
Kivimägi, Valentin: 168
Kivisalu, Rein 65): 64
Kivisild (TRÜ): 18
Kivistik (vang): 201
Kivistik, Olav 27): 54
Klais, Asta 13): 52, 157, 164, 172-174
Kleis, Kaja 11): 50
Klement, Fjodor: 9, 134, 199, 204, 213, 221, 243
Klement, Minna: 205
Klõšeiko, Pavel: 135
Knoche, Valdek: 106
Koemets, Aleksander: 131
Koff, Villem 5): 48, 126; ka Kohv, Wilhelm
Kohler, Evald 18): 36, 53, 145, 181-182
Kohv, Pauline: 128
Kohv, Wilhelm: 126 -> Koff, Villem
Kohver, Konstantin: 132
Kokla, Rudolf 32): 38, 55
Kolberg (vang): 149
Kolga, Lembit 82): 22, 46, 68
Kolk (vang): 273
Kolk, Aksel 55): 60, 94
Kolk, August: 74
Kolk, Richard: 224
Kolts, Robert 55): 61
Kolts, Toivo 43): 58
Koltsov (vang): 229
Komp, Heino: 279
Komp, Heinrich 75): 45, 66, 273
Kompus (TRÜ): 19
Kongo, Ago: 130-131
Kongo, Kaljus 13): 51, 157
Konovalov (tšekist): 74, 94
Konsen, Taisi: 120
Kont (pr., pedagoog): 14
Kont, Maria: 113
Kontkar, Arnold 41): 58
Konts, Ilmar 28): 37, 55
Kool, Ernst: 135
Koop, Arnold: 232
Koort, Rein 70): 44, 66
Koplimaa (TRÜ): 20
Koplimets, Hele-Mall 209; ka Talussaar, Hele-Mall
Koppel (TRÜ): 20
Kornejev (tšekist): 75
Korp, Herbert 37): 56
Korts-Lindus, Valli 11): 50
Kose, Albert: 219
Kossov, Vassili: 73
Kozakin, Nikolai: vt. Kazakin, Nikolai; ka Kožakin, Nikolai
Kožakin, Nikolai: 74-75, 238-239, 245, 247, 250, 256, 260, 266; ka Kazakin, Nikolai; ka Kozakin, Nikolai
Koterev (vang): 117
Kotkas, Johannes: 11
Kott (tšekist): 74
Krabo, Endel 4): 48
Krain, Lembit 5): 48
Krasnopolski, Šaja: 43, 75
Krauli, Laine: 269
Kreek, Sven: 83
Kreek, Udo 2): 33, 48
Kri[i]bi, Leonhard: 219
Krimp, Avo 14): 35, 52, 181-182
Krist, Virve 247, 250 -> Ojamäe, Virve
Kristalnõi (akadeemik, vang): 113
Kristjan, Rein -> Kiristaja, Rein
Kristoving, Leopold: 190
(Kross, Eerik-Niiles: 302)
Kross, Jaan: 136
Krutop, Erich-Enno 38): 39, 57, 71
Kruus, Antonina: 178-179
Kruus, Hans: 9, 110
Kruus, Hugo 61): 42, 62
Kruus, Olev: 22
Kruusel, A. (TRÜ): 20
Kuhi, Ülo 37): 56, 71
Kukk, Aleksei 62): 62
Kukk, Alfred: 188-189
Kukk, Jüri: 287
Kukk, Maria 62): 63
Kuklane, Valter: 131, 135
Kuld, Ilse: 269
Kuldkepp, Jüri 54): 60, 209
Kuldvee, Kalju 3): 48
Kull, Eduard 27): 54
Kull, Ernst: 144
Kull, Ilse: 234
Kull, Nikolai 64): 63
Kull, Päivu 67): 65, 238, 256, 260
Kulla, Roland 12): 50, 130
Kullerkann, Robert 5): 49
Kulmet, Aino: 269
Kumm, Boris: 20, 40, 73, 115, 132, 138
Kuningas, Arnold 81): 68
Kuningas, Erich 81): 68
Kuperjanov, Julius: 37, 41, 55, 265
Kuprijanov (trib,): 77
Kuresoo (TRÜ): 18
Kurg, Edgar72): 66
Kurg, Friedrich: 117-118, 123
Kurg, Ivar 67): 65, 99, 253
Kurg, Juta: 117, 172, 176; ka Sepper, Juta
Kurg, Viia: 117-118, 120
Kuritski (tšekist): 74
Kurkusewska (pani, vang): 234
Kurrik, Johannes 39): 57, 201
Kuru, Jakob 81): 68
Kuslapuu, Leonora 13): 51, 165
Kuznetsov (tšekist): 74
Kutsar (vang): 271
Kutsar, Heino 27): 54
Kutsar, Uno 27): 37, 54
Kutser, Guido 5): 33-34, 48, 81, 114-115
Kuuben, Lembit 75): 45, 66, 80
Kuusik, Paul-Ulrich 5): 49
Kuusk, E. (vang): 209
Kuusk, Endel: 190
Kuusk, Juhan 15): 36, 52, 90-92, 175
(Kuusk, Pearu: 302)
Kuuskmaa (vang): 147
Kuusksalu (partorg): 15
Kõiv, Valdeko 22): 54
Kõiv, Vambola 55): 61
Kõre, August 39): 57
Kõrv, Albert 5): 48
Kõrvemaa, Arnold 66): 64
Kõrver, Ernst: 241-243
Kõva, Karl 62): 63
Käbin, Ivan: 9, 21-22, 40, 73, 290
Kähr, J. (TRÜ): 20
Käos (TRÜ): 18
Käspri, Imbi: 250, 270 -> Talving, Imbi
Kääri, Bernhard 22): 54
Kääri, Tetlef 22): 54
Köstner, Aare 54): 60
Kööp, Laine: 269
Kübar, Oskar 18): 53, 182
Külvaja, Jüri 62): 63

üles

Laane, Elmut 12): 6, 35, 50, 101, 130, 145, 165
Laane, Emilie: 134
Laane, Kalju 67): 65, 134, 216, 260-261, 263
Laanekuru, Lea 21): 53, 101, 183, 185; ka Rebane, Lea
Laar, Mart: 6, 69-70, (302)
Laas, Lilli 48): 59
Laasi, Evald: 15, (302)
Laatserus, Leenu: 180 -> Latserus, Helene
Laht, Uno: 75, 118, 160
Laidoner, Johan: 185
Laidoner, Leonhard 67): 65, 224, 238, 260-261
Laja, Hans: 288
Lampson (TRÜ): 19
Langel, Uno 65): 43, 64, 247
Lani, Elmar: 136
Lannes, Lembit 5): 49
Lapšin (tšekist): 74
Lass (vang): 271
Laugma, Ants 33): 38, 56
Laur, Guido: 241
Laursoo, Linda 48): 41, 59
Laursoo, Milvi 48): 41, 59
Laursoo, Ruti 48): 59
Lauter, Ants: 8
Lees, Ülo 55): 61
Leesment, Leo: 224
Leet, Albert 41): 39, 57
Leet, Valter 41): 39, 57
Lehtjärv, Arand 64): 63
Lehtmets, Õie: 41, 69
Lehtsaar, Oskar 46): 40, 58
Leib, Ülo 55): 61, 207
Leies, Aino 49): 41, 59
Leinbok, Arved: 130-131
Leiste, Erna: 118
Leivategija (TRÜ): 18
Lekstein, Asta: 122
Lelinskaja, Lesja: 186
Lell (EKP): 189
Lello, Alli 31): 55
Lemmik, Karl 55): 61
Lenin, Vladimir: 11, 16, 219, 234, 292; ka Uljanov, Vladimir
Lensment, Jaago 75): 67
Lentsius, Lisl 15): 52, 84, 175
Lentsman, Leonid: 9, 72
Leonov (tšekist): 74
Leontjev (tšekist): 74
Lepasaar, Endel 21): 53
Lepassaaar, Kalju: 135
Lepp, Feliks: 135
Lepp, Udo: 241
Leppik (tšekist): 74
Leps (TRÜ): 19
Levitan, Juri: 27
Levtšenko, Pjotr: 74, 273
Lieberg (tšekist): 74
Ligman (sidemees?): 114
Lihu, Martin 31): 55
Liik, Ahto-Toots 67): 65, 216, 260, 266
Liik, Elmar: 14
Liik, Rein 67): 65, 99, 238-239, 243, 247, 260
Liiming, Otto 13): 51
Liin, Kalju: 130, 146
Liit, Jüri 64): 64
Liiv, Mauno 67): 64, 217, 224, 237-238, 247, 256-257, 259-260
Liivak (vang): 177
Liivarand, Feliks 15): 52, 175
Liivas, Hilja 15): 52
Lill, Ants 43): 40, 58
Lill, Ants 75): 66
Lill, Helga 11): 50
Lillak, Voldemar 5): 48
Lilleorg, Fabian: 92
Lina (miilits): 144
Linamaa, Aare: 22
Lind, Artur: 135
Lind, Eero 43): 39-40, 58, 79
Lindau, Arnold 53): 41, 60
Lindoja, Karl: 278-280
Linkberg, Artur: 213
Linnumäe, Irma: 215, 250 -> Alesmaa, Irma
Ljaptšihhin, Aleksandr: 74
Lohv, Kalju 30): 55
Lokk, Endel 13): 51
Lokk, J. (õpilane): 157
Lokko (vang): 256
Lokkota, Evald 53): 60
Lond, Edgar 39): 57, 85, 197-198
London, Aleksander 55): 61
Loo (Enn?, vang): 132
Loo, Olga 11): 50
Loog, Olav 26): 37, 54, 204
Looga, Robert: 134-135
Looman, Jüri 51): 59, 79-80
Loone, Leida: 119
Loos, Heino 32): 38, 55
Lorents, Kalju 62): 43, 62
Ludorf (vang): 168
Luiga, Karl: 15
Luik, Peeter 75): 45, 67
Lukas (TRÜ): 20
Lukas, Jaan: 9
Lukas, Marta: 209, 214
Lukats, Eha 35): 56, 178, 180
Lukk, Friedrich 13): 35, 51, 132, 158-159
Lukk, Johannes: 174
Lukk, Viktor: 70, 158-159
Lukkats, Voldemar 55): 61
Lulla, Lembit 62): 62
Lumiste, Joosep: 278
Lumiste, Juhan 75): 45, 66, 190, 192
Luther, Martin: 290
Luts, Viivi: 22
Lutter, Heldur 68): 65
Luup, Voldemar74): 45, 66
Lõhmus, August 18): 52, 181-182
Lõssenko, Trofim: 11

üles

Maate[e], Ernst: 168
Madissoon, Georg-Ilmar 67): 64, 99, 216, 247, 260-261, 263
Maganov (trib.): 77, 80
Mahnke, Ivo-Heiki 43): 39-40, 58, 79, 223-224
Maidak, Helvi: 17
Maidessoo, Gunnar: 39): 57, 85, 199-201,
204
Maidlo, Juhan 58): 62, 85, 102
Majak, Richard: 9, 18
Majakovski, Vladimir: 13
Majevskaja (vang): 267
Malhasjan (vang): 204
Malleus, Alfred-Karl 67): 65, 224, 239, 261
Malm, Ülo 63): 43, 63
Malve, Pärnat 3): 33, 48
Mandel, Ruth-Maire 39): 57
Mander (TRÜ): 19
Mannermaa, K. (pedagoog): 258
Manzii (häälduse järgi, kanadalane, vang): 141
Maramaa, F. (pedagoog): 258
Maran, Rein 76): 45, 67
Marshall, George: 7
Martin (ÜK): 77
Martin, August-Edgar 61): 42, 62
Martinson, Ervin: 208
Martjanov (tšekist): 74
Masing, Laas 80): 67, 95
Maslennikova, Ingrid 45): 40, 58
Maštšenko (trib.): 80
Matvere, Karl: 141
Mauermann, Aavo: 43, 213
Me(e)rits, Salme: 267
Meister, Elmar 55): 61
Mendik, Maie: 209
Menšakov (tšekist): 74
Meos, Veljo 67): 65, 209, 256, 260
Mere, Ain-Ervin: 149
Meri, Arnold: 11, 17, 70
Merikan, Harri 18): 36, 52, 181-182
Merilain, Boris: 190
Meriloo, Leonhard: 181-182
Meripõld, Ülo 75): 66
Meriste, Alli [Aleksandra]: 176
Metsalu, Reginald 44): 40, 58
Metsamägi, Anton 20): 53
Metsmees, Konstantin 13): 51
Metste, Kalju 75): 66
Mih(h)ailov, Paul 5): 49
Mihkelsaar, Elmar 64): 64
Mihkelsaar, Ülo 64): 64
Miina, Olev 55): 41, 60
Miitjan, Raul 33): 38, 56
Mikk (TRÜ): 18
Mikkin, Konstantin 22): 54
Millert, Eduard: 239
Milva, Elmar: 42, 71
Molok, Albert: 43, 74-75, 90, 197, 206-208, 214
Molotov, Vjatšeslav: 34
Moor (Mohr?), Rudolf: 204
Mootse, Jüri 67): 65, 99
Morev (tšekist): 74
Morgenthau, Henry: 293
Morozov (tšekist): 74
Morozov, Pavlik: 11
Morrison, Aksel 20): 53
Morrison, Hugo: 193
Moskalenko, Valentin: 40, 43, 73
Mugra, Asta 171 -> Eher, Asta
Muh(h)anov (vang): 218
Muik, Erast 7): 34, 49
Mullas, Olav: 210
Multer, Johannes-Leopold: 248
Mumm (tšekist): 132
Murd, Herbert: 287
Mussolini, Benito: 7
Must: Leopold 60): 62
Mustel, Lembit: 96
Mustonen, Viktor 36): 38, 56
Muuga, Eino 43): 40, 58
Muuga, Lembit 12): 35, 50, 130-132
Mõkalov (tšekist): 74
Mõtte, Ellen: 17
Mõttus, Kristjan: 192
Mõtus (TRÜ): 19
Mõtus, Heino: 146, 150
Mäe, Adam: 274-275
Mäe, Aleksander: 174
Mäe, Tanel: 274-275
Mäeoja, Helle: 249
Mälivere, Ellen: 214
Mändla, Eino 79): 67
Mändla, Elmar 5): 48
Mändmaa (EKP): 150
Männik, Eduard: 13
Männiksaar, Helga 11): 50
Märtson (vang): 149
Möldre, Mari: 9
Möller (TRÜ): 20
Müürisepp, Aleksei: 9

üles

Naaber,(vang): 190
Naelapea, Vilma: 178
Nagel (TRÜ): 19
Nagelmann, Sulev: 37, 70
Naumov (tšekist): 132
Neelus (tšekist): 119
Neemeste, Mati: 286-287
Neemlaid, Sven-Evald 42): 39, 58
Neemre (TRÜ): 19
Nekrassov, Nikolai: 153
Nelik, Konstantin: 105; ka Nikonovitš, Konstantin
Nemirovski (end. vang): 254
Niiler, Arnold 17): 36, 52
Niiler, Ester 17): 36, 52
Niinemägi (vang): 132
Niitsaar, Lembit 62): 63, 215
Niitsoo, Viktor: 6, (302)
Nikitin, Leonid: 74, 216
Niklus, Heldur 55): 61
Niklus, Mart-Olav: 101
Nikolajev (trib.): 77
Nikonovitš, Konstantin: 105 -> Nelik, Konstantin
Nirk, Katarina 60): 62
Nirk, Osvald 60): 42, 62
Nirk, Richard 60): 42, 62
Nitš, Mazena: 186
Noodla, Andres: 231
Noor, Heino: 84, 104
Noor, Karl: 104
Noor, Salme: 104, 111
Noormaa, Helgi: 280
Noormets, Heino 60): 62
Noot, Raul 62): 62
Norberg, Huugo 67): 64, 224, 237, 239-241, 260, 268
Norralt, Harik: 121, 123
Novikova, Valentina 53): 60
Nugis, Endel 27): 54
Nurga, Lembit 62): 63
Nurga, Martin 62): 63
Nurk, Gaido 5): 48
Nurm, Leino 6): 49
Nurme, Venda: 201
Nõmm, Paul 20): 53
Nõmme, A. (vang): 113
Nõmmisto, Veljo-Lembit 78): 67
Nõu (vangla-ametnik): 120, 132, 137, 177
Närep, Huno 81): 68
Närska, Evald 37): 56, 190

üles

Obuhhov (tšekist): 96
Oda, Erich-Johannes 74): 45, 66
Ohakas (pr.): 193
Ohakas, Valdur 47): 40, 59
Oimet, Evald 13): 35, 51, 136, 157-158, 165
Oinas-Mikiver, Tiiu: 177
Oja, Jaan 73): 45, 66
Oja, Voldemar: 72
Ojamäe, Edgar 79): 46, 67
Ojamäe, Lehte-Kai: 41, 69, 71, 244
Ojamäe, Virve 67): 65, 99, 244, 250- 255, 260, 263, 265, 269; ka Krist, Virve
Ojasoo, Elmar 13): 51
Ojatalu, Enn 80): 46, 67, 86
Ojatalu, Ülo 80): 34, 46, 67, 83, 86, 97, 100
Ojavee, Kalju 62): 63
Okas, Evald: 8
Olesk, Aino 49): 59
Oolu, Matti 75): 66
Opikov, Stepan 68): 44, 65
Opikov, Trofim 68): 44, 65, 79, 81
Orav, Erna 33): 38, 55
Orav, Jaan 81): 68
Org, Juuli: 151
Orgel (EKP): 17
Orgla (nõuk. ametnik): 231
Orlova, Jelena: 43, 75
Ostra, Rudolf: 43, 75
Ots, Feliks 18): 53, 181-182
Ots, Georg: 8
Ovsejenko, Timofei: 43, 75

üles

Paabo, Toivo 64): 63
Paavel, Andrea-Ageeda 15): 36, 52, 84, 101, 120, 175
Pahkma, Valve 33): 38, 55
Pai, Helju: 17
Paiso, Endel 51): 59
Paju, Ants: 280-281
Pajumets, Valter 55): 60, 207
Pajur, Leonhard 44): 40, 58
Pajus, Agnes: 176
Palgi, Daniel: 14, 190
Pallav, Lehte 11): 50
Palm, Reedik 78): 67
Palmas (pedagoog): 45
Palmiste, Arkadi 62): 62, 79
Palmiste, Endel 57): 42, 62
Palo, Ilmar 12): 51, 130, 134-135, 144, 146, 150-151, 156
Palo, Laine 39): 39, 57, 198-199; ka Josia, Laine
Palo, Olev 13): 51, 135
Paloots, Ilme 55): 61
Paloots, Paula 13): 51, 157, 172
Paloots, Vambola 55): 61, 207
Palusalu, Kristjan: 144
Pant, Ferdinand 22): 54
Pant, Kalju: 241
Parder, Eldur 19): 36, 53, 71
Parm, Endel 5): 48
Parri, Eino 34): 56
Parv, Raimond 13): 51, 158, 166
Parv, Roland 13): 51, 158, 166
Pastelnjak, Pavel: 73
Pasti, Aleksander 45): 58
Paulus, Friedrich: 149
Pavlovski (tšekist): 187
Pavlowsky (vang): 204
Pedaste, Vello-Ahto 78): 45, 67
Peeba, Õie: 185
Peedimaa (TRÜ): 232
Peedo, Elmar 69): 44, 65
Peedosk, Heinrich 37): 56, 190
Peedosk, Vello 37): 38, 56, 71, 158
Peet, Arno 39): 39, 57
Peets, Gustav 65): 18, 43, 64, 101, 216-217, 220, 248, 250
Peetsi, Mauri 21): 53
Peetso, Ülo 64): 63
Pehk (tšekist): 259
Pehka, Olev 13): 35, 51, 131, 136, 157, 165-166
Pekk, Kalju 75): 45, 67
Pekk, Salme 35): 38, 56, 168, 178, 180
Pekkermann, Vambola 34): 56
Pensa, Kalev: 15
Pentel, Ülo 78): 67
Perli, Koit -> Pärli, Koit
Perli, Voldemar -> Pärli, Voldemar
Pert (tšekist): 286
Pert, Hans: 169
Pesur, Albert: 201
Peterson, Leo 53): 60
Petsokin (õpilane): 16
Pettai, Evald 55): 61
Pettai, Rudolf: 131
Pihl (TRÜ): 18
Pihlapuu, Henn: 130-131
Pihlapuu, Simu: 131
Pihlo, Heino 62): 62
Pihor, Heldur 55): 60
Piip, Ants: 107
Piir, Aksel 18): 52, 181-182
Piir, Enno: 215, (302)
Piir, Karl 67): 44, 64, 99, 217, 223-224, 237-239, 247-248, 250, 257-259, 265
Piirimaa, Paul 5): 49
Piirsoo, Agu 67): 65
Pillesaar, Valve 31): 38, 55
Pilsudski, Jozef: 72
Pilv, Koit 37): 38, 56, 71
Pinna, Paul: 8
Pirkal -> Birkan, Ly
Pitka, Johan: 121, 194
Pitka, Veera: 121
Pitškarjova, Ilse: 269
Pitšugin (trib.): 45
Plisnik, Theodor 62): 62
Ploom, Martin: 190
Ploomtee, Oskar: 63
Pobol, August: 118; ka Bobol, arst
Poljakov (tšekist): 74
Poola, Ülo 29): 38, 55, 93
Poom, August: 274
Poom, Paul: 235
Popkov, Aleksei: 76
Popov, Aleksandr: 11
Popov, Boriss: 75, 216, 238, 266
Pormeister, Aino 13): 52, 157, 165-166, 172
Pormeister, Valve 13): 51, 157, 166, 168, 172
Porre, Paul: 112
Poska, Jaan: 109
Poska, Jüri: 109
Potarkin (tšekist): 159
Potehhin (tšekist): 74
Potisepp, Ester 47): 59
Potissepp (vang): 121
Pragi, Selma 13): 51, 157, 165-166, 172
Prass, Arvi 73): 45, 66
Press, Irene: 177
Pressman, Alfred: 77
Prints, Kuno 10): 34, 50
Proskurin, Vassili: 74
Prost, Raimund 21): 37, 53, 185
Pruul, Ärni 63): 63
Puidak, Elmar 34): 56
Pukk, Ahto 76): 45, 67
Pukk, Endla 35): 38, 56, 178, 180
Punga, Alja 55): 61
Punga, Richard 55): 61, 94
Puppart, Valdi 75): 45, 66
Puškin, Aleksandr: 153
Puškin, Fjodor: 75, 238, 247, 250, 260, 266
Puussaar, Ilme-Luule 13): 51, 101, 158, 170, 172
Puusta, Jüri 8): 50
Põder, Aksel 22): 37, 54
Põder, Einer: 189
Põderson, Vello 10): 50
Põdram, Martin 62): 63
Põld, Edgar 6): 49, 79
Põld, Konstantin: 109
Põld, Lembit: 116
Põldmaa, Kustas: 258
Põldmets, Martin 71): 45, 66
Põldra, Heino 34): 56
Põldroo, Hugo: 266
Põllumaa, Arno: 198
Põllumaa, Rein 39): 57, 197-199, 201-205
Põrk, Ants: 155, 280
Põvvat, Hendrik 67): 65, 238-239, 260
Pähn, Voldemar 13): 51
Päll (vang): 121
Päll, Helju 21): 37, 53
Päri, L. (vang): 209
Pärli, Koit 55): 60; ka Perli, Koit
Pärli, Voldemar: 241; ka Perli, Voldemar
Pärn, Lembit: 11
Pärn, Olev 67): 65, 239, 247
Pärnpuu (tšekist): 208
Pärsimägi, Vagi: 112
Pärtelpoeg, F. (EKP): 135
Päts, Helgi: 209
Päts, Konstantin: 46, 193
Päts, Riho: 9
Pääbo, Johannes 56): 42, 61, 79
Päärson, Ilmar 5): 33, 49, 115, 126
Pügi, Rein 64): 63, 238
Püss, Einar: 274
Pütsep, Vladimir: 75
Püvi, Armilda 13): 51

üles

Raag, Ilmar: 146
Raag, Õie 13): 51
Raap, Aare 75): 45, 67
Raav, Ants 22): 54
Rae (pr., vang): 149
(Raid, Lembit: 302)
Raidma, Ülo 67): 44, 64, 99, 217, 224, 239, 247-248, 250, 255, 259
Raie, Vello 5): 48
Rajatam[m] (trib.): 77
Rajavee (TRÜ): 18
Raju, Laine 69): 44, 65
Rammo, Endel 65): 64, 247
Rammo, Hans 64): 64, 250
Rand (TRÜ): 18
Rander, Ellen 67): 64, 86, 99, 224, 237, 244, 250, 264, 266-269; ka Kelder, Ellen
Randmäe (tšekist): 277
Randoja, Adele 15): 52, 84, 175
Ranniku, Veljo 43): 40, 58
Ranniste, Edgar: 192
Rannu, Aldur: 201
Raspel (vang): 113
Rastorgujeva (EKP): 17
Razuvajev (tšekist): 74
Ratasepp, Eda-Urve 25): 37, 54, 178
Ratmanov (tšekist): 74-75
Raud, August: 21, 72
Raudkivi, Aleksander 9): 34, 50
Raudsik, Peeter: 149
Rauts (TRÜ): 19
Rebane (vang): 113
Rebane, Lea: 101 -> Laanekuru, Lea
Redel, Ellen: 122
Redel, Lilian: 19
Redlich, Heinrich 8): 34, 50
Reemer (pedagoog): 203
Reidla, Meeta: 269
Reiljan, Kalju 29): 38, 55
Reiman, Ilmar: 130-131
Reiman, Villem: 9
Reinok, Leo: 174
Reinumägi, Erich 31): 55
Reisner, Ilmar 67): 65, 224, 261, 263, 283
Reivart, Lehte 17): 52
Remmelgas, Johannes 5): 48
Rennit (tšekist): 200
Resev, Aleksander: 41, 69, 73
Retsold, Jüri 80): 67
Riibak (vang): 121
Riisk, Andres 5): 49
Riives (TRÜ): 19
Ri[i]vis, Alide: 76
Rikandi, Elsa: 177
Rikkas, Kuno 6): 49
Rinne, Artur: 9, 209-210
Rodnov, Mihhail: 116
Rohtla, Erki: 191
Rokossovski, Konstantin: 11
Romanovitš (vang): 113
Roode, (H)enn 47): 59
Roodla, Arved 75): 45, 67
Rooma, Ülo 42): 39, 58
Roomere, Peeter: 198
Roomet, Villu 64): 64, 217, 238, 248, 250, 257
Roops, Helmut 51): 59
Roos, Jaan: 12, 289, (302)
Roose, Elmar 75): 66
Roose-Barlo, Salme: 169
Roosevelt, Franklin Delano: 7
Roosi, Valdek 54): 60
Roosma, Heido 59): 42, 62
Roosmaa, Erika: 178, 180
Roots, Jaan: 35, 41, 70-71, 94, 130-131, 136, 157
Rosenberg (vangivalvur): 137
Rubtsov (tšekist): 94
Rudi, Maimo 21): 53, 183
Rueling, Otto von: 155
Rulli, Oskar 62): 63
Runnel, Hando: 292
Russak, Harri: 259
Russak, Heino: 75-76, 238, 259
Ruud, Guido 6): 49, 79
Rõbak, Ivan: 155
Rõkov, Aleksei: 16
Rõuk (TRÜ): 20
Rõõs, Endel 65): 64
Räni, Einar 4): 48
Rästa, Paul 64): 43, 63, 250
Rätsep, Evald 57): 42, 62
Rääk, Hugo: 194
Rääk, Osvald 38): 39, 56, 189, 192, 194-195
Rüga (TRÜ): 18
Rünne, Edgar: 71, 216
Rüütel, Arnold: 284
Rüütel, Ralf: 145
Rüütli, Hilja: 120, 176, 266-267, ka Helm, Aili

üles

Saaga, Voldemar: 190
Saar, Heldur 55): 61
Saare, Hans 62): 63
Saare, Oskar 39): 57, 198-199, 201-203
Saare, Vaike 62): 63
Saaremäe, Heino 72): 66
Saarits, Arvo: 22
Saarmann, Karl: 108
Saaron (TRÜ): 19
Saarts, Lembit 47): 59
Sahharov, Andrei: 293
Sahva (TRÜ): 19
Saimra, Flavald 13): 52, 132, 157, 165-166
Saito San (vang): 117
Saks, Kai: 135
Saks, Linda 21): 53, 98, 182, 187; ka Vaikasene, Linda
Saksladu, Enno 79): 67
Salipajev (trib.): 77
Salmolainen (tšekist): 119
Salu, Kaljo 70): 44, 65
Salum, Ants 11): 50, 155
Salum, Tõnis-Adu 75): 66, 270, 272
Salumäe, Alide 13): 51
Saluorg, Aksel 55): 61, 208
Sander, Ilmar 55): 61
Sandre, Lionel 20): 36, 53
Sarapik, Elli 77): 45, 67
Sarapuu (TRÜ): 20
Sard, Astrid 6): 49
Sard, Erik 6): 34, 49, 69-70, 79,81
Sard, Viktor 6): 49
Sari, Milvi 45): 40, 58
Sarv, Enn: 135, 267, 293
Sarv, Jaan: 267-268
Sarv, Karin: 120, 175 -> Bredo, Karin
Sarv, Riita: 250 -> Vint, Riita
Sassor, Jaan 75): 45, 66
Saul, Ants 23): 37, 54, 80
Saulep, Osvald: 192
Sauvere (pedagoog): 258
Saviauk, Miia 67): 64, 86, 101, 237, 244, 250, 255, 264, 269; ka Jõgiaas, Miia
Saving, Ly 25): 37, 54
Savisaar, Edgar: 150
Savisaar, Hans 13): 51, 132, 157
Savolainen, Juho 66): 43, 64
Schilzka, Tatjana 213 -> Šilskaja, Tatjana
Schlemmer, Walter H. von: 149
Schumann: 280-281; ka Suuman
Sedman, Ervin 57): 42, 62
Seelman, Eduard 51): 41, 59
Seeru, Jaak 78): 45, 67
Seeru, Jaak (pedagoog): 256, 258
Seilental, J. (keeleteadlane): 15
Sellen[d] (TRÜ): 20
Semidor (TRÜ): 18
Semjonov (vang): 113
Semper, Johannes: 8-9
Seneca, Lucius Annaeus: 72
Sepa, Harri 29): 55
Sepp, F. (trib.): 69
Sepp, Georg 55): 60
Sepp, Marga: 119
Sepp, Rein: 241, 243, 267
Sepp, Õie: 18
Seppel, Otto: 116
Seppel, Vello 24): 37, 54
Sepper Jaan: 122
Sepper, Juta: 123 -> Kurg, Juta
Seppius (tšekist): 216, 259
Sergo, Olandi 62): 63
Sieberk, Valdo 77): 45, 67
Siiber, Aurelie 62): 63, 214-215
Siiber, Helgi: 214 -> Siiber, Aurelie
Siigert, Heinrich 39): 57, 85, 200-202
Siigur (TRÜ): 20
Siiman, Eha 35): 56
Siimaste, Lembit: 193-194
Siimisker (TRÜ): 20
Siion, Albert: 43, 75
Sikk, Endel: 146, 150
Sikkar (TRÜ): 18-19
Sikkar, Theodor: 134
Sikorsky, Wladyslaw: 109
Sild, Maimu 49): 41, 59
Sild, Silvia 40): 39, 57
Sildnik, Elfriede 62): 63
Silin (tšekist): 74
Sillamaa, Arnold 62): 63
Sillard (TRÜ): 18
Sillaste, Klarissa: 178, 180
Sillaste, Koidula 55): 61
Sinijärv (vang): 217, 248
Sinilaid, Leo 80): 67
Sink, Kuldar: 22
Sink, Peeter: 22
Sipelgas, Leopold 20): 53, 192
Sirelpuu, Manivald 62): 63
Sirotkin, Boris 5): 49
Sirul, Elfriede 62): 63
Sisa, Meedi 45): 58
Sissas (tšekist): 131-132
Skodinov (tšekist): 74
Smirnov (tšekist): 74
Smitner, Agnes: 120-121
Smuul, Juhan: 8
Soekõrv, Harri: 133, 135
Soiss (TRÜ): 19-20
Sokolov, Ludvig 6): 49
Solženitsõn, Aleksandr: 199
Soobert (TRÜ): 20
Soolo. Olev 27): 54
Soopõld, Üllar: 135
Sooster, Ülo 47): 40, 59
Soots, Margus 65): 64, 215, 248, 250, 260
Soots, Vello 82): 22, 46, 68
Soovik, Helmut 51): 41, 59
Sooväli, Samuel 43): 39-40, 58
Sorro, Enn 75): 66
Sosnin (tšekist): 77
Sprenk, Aksel: 131
Sprivul, Valdis 50): 41, 59
Stalin, Jossif: 7-9, 11-12, 14-16, 34, 37-38, 45-46, 69, 75, 80, 108, 111, 113, 116, 122, 134, 162, 168, 180, 188, 190-191, 198-199, 203-204, 208-209, 211-212, 219, 221, 228, 234, 241, 246, 254, 262, 267, 269, 272, 288, 290, 293
Starinov, Gavriil: 76, 260
Stjupa (vang). 133
Stolerov (vang): 124
Stolõpin, Pjotr: 112
Strazd (trib.): 69, 77
Subbi, Ülo 21): 53
Suija, Rein: 135
Suits, Arnold: 74
Sula, Arnold 39): 57, 85, 101-102, 192, 198-200
Sulev, Madis 80): 67
Sulg, Uno 20): 53
Sulg, Uno 43): 40, 58
Sullakatko, Karl-Kaljo 6): 49
Sullakatko, Õie 6): 49
Sumberg, Eldor 22): 54
Suuman (vang): -> Schumann
Suup, Heldur 64): 64, 216, 260
Suur, Valter: 36
Svinelupov, Mihhail: 73
Sõelsepp, L. (TRÜ): 20
Sõgel, Endel: 178
Sõgel, Hilda: 178
Sõõru, Nikolai 43): 39-40, 58
Särak, Voldemar: 115
Särgava, Otto 5): 49
Särm, Endel: 107, 109
Süda, Velli 67): 65, 225
Süve (pedagoog): 181

üles

Šamanajev (trib.): 77
Šarapov, Makar: 74
Šilskaja, Tatjana 62): 62, 213-214; ka Schilzka, Tatjana
Šornikov, Viktor: 77
Šur (trib.): 45, 77, 200, 271
Šulman (vang): 263

üles

Zagrebalov, Vassili: 75
Zapregajeva (arst): 171
Zimmermann, Alfred: 154-155
Zinovjev, Grigori: 16
Zovo, Ants 67): 64, 224, 237, 239, 248, 257-259, 264, 268

üles

Žarov (tšekist): 75 Ždanov, Andrei: 38
Žukov (tšekist): 255

üles

Taat, Jaan 29): 55
Taimsalu, Hans: 155
Takjas, Toomas 80): 68
Takk, Adolf 54): 60, 209
Takk, Salme 40): 57
Tali, Paul: 211
Talmar, Artur 10): 34, 50
Talmar, Harald 10): 34, 50
Talts, Olev 8): 50
Talu, Heinrich: 149
Talur, Anti: 287
Talussaar, Hele-Mall: 208 -> Koplimets, Hele-Mall
Talvi, Ahto: 192
Talvik, Heiti: 144
Talvik, Mati: 192
Talving, Imbi 67): 64, 244-246, 250-254, 265, 269; ka Käspri, Imbi
Tamm, Aino: 17
Tamm, Anna-Marie: 274
Tamm, Ants: 120
Tamm, Ants: 121
Tamm, Ants 5): 49
Tamm, Elmar: 153-155
Tamm, Erni: 274
Tamm, Juhan: 274
Tamm, Kaljo: 86, 99, 274, 279
Tamm, Koidula: 277
Tamm, Martin: 274-277, 280, 285
Tammark, Olaf: 123, 177
Tamme, Margit: 184
Tammemägi, Han(t)s 12): 51, 144-146, 150-151
Tammemägi, Rudolf: 151
Tammemägi, Vanda: 151
Tammeorg (TRÜ): 135
Tammeste (TRÜ): 20
Tammet, Rein: 112-113
Tammiste, Eugen -> Dombrovsky, Eugen
Tammistu, Lehte 55): 61
Tammistu, Leida 55): 61
Tammur, Harald: 123, 144, 153
Tamra, Akko 55): 61
Tamra, Ants 55): 60
Tamra, Kalle 55): 61
Tanimäe, Liidia: 134
Taran (tšekist): 74-75
Tarand, Andres: 212
Tarand, Helmut: 266-267, (302); ka Helm, Aili
Tarmet, Hans 41): 57
Tarmo, Ruut: 9
Tartland, Jüri: 111
Tartland, Voldemar 1): 33, 48, 111-113
Tase, Vaino 9): 50
Tatarnikov (tšekist): 74
Tattar, Valter 4): 33, 48
Tedderov, Uno-Leonhard: 142
Teearu, Heino 20): 36, 53
Teiman, Heino 55): 61
Telman, Juliana: 126
Teras, Lembit 62): 62, 214
Terasmägi, Raimond 13): 51, 157
Terehhov (vang): 218
Teska, Aime 67): 65, 99, 101, 217, 244-247, 249, 263, 265, 269; ka Espenberg, Aime
Tetsmann, Gunnart 2): 33, 48, 192
Tief, Otto: 63, 292
Tihane (TRÜ): 19
Tiido, Heinrich: 18
Tiimus, Endel 21): 53
Tiisler, Matti 13): 52, 157, 165
Tiits, Taavi 46): 40, 58
Tiivel, Arnold 15): 52
Tikerpuu, Made 6): 49
Tiku, Harri 61): 42, 62
Tilk, Alo: 210
Tilk, Leida 54): 60, 209
Timusk, E. (trib.): 69
Tinnuri, Herbert 74): 45, 66
Titkin, Boris: 74
Titov (tšekist): 77
Tobre, Väino 55): 61, 207
Tohv, Arvi 81): 22, 46, 68
Tohver, Asta: 186
Toivi, Mare: 22
Tokarev (tšekist): 74
Tolbast, Boris: 70
Tomaševski (trib.): 77
Tombak, Hardi 5): 49
Tomberg (TRÜ): 18
Tomson, Aleksander 38): 56, 189
Tomson, Evald: 146, 150
Tomson, Henn-Mart 68): 65
Tomson, Hilja 20): 53, 178
Tomusk, Edgar: 197, 200, 206
Toom, Eha: 214
Toom, Lembit: 218
Toomel, Oskar: 219
Tooming, Lembit 63): 63
Toomla, Hans: 280
Toomsalu, Kalev 65): 64, 226, 228
Toots (vang): 256
Toots, Villu: 116
Tormiste, Heldur 13): 51, 130-131, 135-136, 157-158
Toss, Elvi 40): 39, 57
Tosvel, Alfred 5): 33-34, 48, 81, 115, 126
Traks, Eldor 38): 39, 57, 71, 189-190, 193, 196, (302)
Tramm, Helmut 51): 59
Treial (vang): 149
Trell, Gottfried-Lembit 34): 38, 56
Trimm, Dagmar: 178, 180
Trotski, Lev: 16, 293
Truman, Harry: 7
Tsahkna, Harri 55): 61
Tsirt (TRÜ): 20
Tsvetkov, Nikolai: 74
Tšelnokov (tšekist): 74
Tšernova, Niina 15): 52
Tšernõšov (tšekist): 74
Tšežin, Anatoli: 238
Tšinakov, Fjodor: 155
Tšugin (tšekist): 74
Tuglas, Friedebert: 9
Tulp, Guido5): 48
Tungal, Helmes: 234
Tungal, Leelo: 234
Turu, Ants 30): 55
Tuul (TRÜ): 18-19
Tõnisoo, A. (EKP): 17
Tõnisson, Evald 65): 64, 229, 260
Tõmotško, Luule 174 -> Johanson, Luule

üles

Udalov(tšekist): 74
Ugandu, Boris 5): 48, 129
Uhutta (trib.): 77
Uibo, Boris 60): 62
Uibo, Taivo: 293
Uljanov, Vladimir: 11-> Lenin, Vladimir
Uljus, Peeter: 221
Uluots, Jüri: 68, 104, 292
Uluots, Oskar: 104
Ulvi, Ilmar 31): 55
Under, Marie: 46, 199
Unt (miilits): 146
Unt, Artur: 249
Unt, Rahuleid: 249
Unt, Sulev 26): 37, 54
Unus, Reginald: 75, 238, 260
Urbanik, Aleksander 13): 51
Urbas, Mart 80): 67
Uri (EKP): 17
Uri, Toomas: 286, 287
Ussisoo, Theodor: 141
Ussisoo, Uno: 141
Ušakov (tšekist): 74
Utsal, Hans 3): 48
Utter, Jenny: 121
Uudam (vang): 113, 228
Uudevald, Endel: 275
Uuk, Eino 54): 41, 60
Uuk, Elmar 64): 64, 224
Uusen, Einvald: 231
Uusma, Eda: 177, 212 -> Valmet, Eda
Uusma, Vambola: 212
Uusma, Ülo 54): 41, 60, 209, (302)

üles

Vaagert, Väino 7): 34, 49
Vaasna, Lembit 31): 38, 55
Vagul, Elmar 13): 51
Vaher, Juta: 121
Vaher, Luise: 235
Vahtra, Gustav13): 51
Vahtre, Lauri: 10, (302)
Vahur, Ivar 10): 50
Vaibla, Heiki 67): 64, 86, 98-99, 102, 224, 236, 247, 259, 265-266, 268
Vaide (vang): 112
Vaikasene, Linda 98, 187 -> Saks, Linda
Vaiksaar, August 55): 61
Vain (TRÜ): 19
Vaine, Heldur 16): 36, 52
Vaine, Jaan 16): 36, 52
Vainola, Fiive 39): 57, 197
Vainola, Johannes 55): 61
Vainrub (tšekist): 74
Vald, Ülo: 158
Valdek, Alfred 66): 64
Valdek, Madis 51): 59
Valdmaa, Eino 15): 52, 175
Valdmaa, Ilme 21): 53, 182-183, 185
Walesa, Lech: 72
Valgus, Anna 40): 57
Vallimäe, Luise 20): 53
Valm, Ago: 168
Valmet, Eda 21): 53, 177-180, 212; ka Uusma, Eda
Valtin, Vello 75): 67
Vannus, Illis 75): 66
Vare (vang): 147 -> Väre
Vares, Helju: 178
Vares, Karl: 147
Varik, Mart: 145
Varik, Paul: 74
Varik, Väino: 75): 66
Variste, Tiiu: 176
Varma, Aleksander: 107
Varres, Ludmilla: 19
Vasser, Ilmar: 131, 136, 157
Vatsel, Raul 4): 33, 48
Vavilov, Mihhail 68): 65
Veeber, Lembit 65): 64, 250, 260
Veelma, Eduard: 42, 71
Veerma, Helmi: 266-267
Veimer, Arnold: 72
Veizinen (tšekist): 215, 266
Vendelin, Heino 58): 62
Vene, Ervin 22): 54, 92
Vene, Raimut 16): 36, 52
Verne, Jules: 136
Veski, Heino 12): 50, 131, 144, 146, 150-151
Vestman (vang): 112
Vettik, Tuudur: 9, 210
Viiard, Vaiko 13): 51, 120, 172
Viigipuu, Arnu 79): 67
Viik, Jaan: 202
Viikna, Mall: 245, ka Viikne, ka Viikmaa
Viimsalu, Ludvig 52): 41, 59
Viira, Heldur 64): 63
Viires, Heldur 47): 59
Viisileht (vang): 227
Vildersen, Uno: 280-281
Villakov, Edgar 34): 56
Viller, Ingrid 62): 63
Viller, Raimond 62): 63
Vilme (prl.): 120=? Vilmre, Aino
Vilper, Ann 11): 50
Vilper, Enda-Helle 11): 34, 50
Vilu, Helmi 62): 63, 215, 250
Vind, Ants 62): 63
Vindi, Endel 32): 55
Vinni, [Jaak]: 116
Vint, Riita 67): 64, 86, 99, 122, 234, 237, 244-245, 250, 260, 264-268; ka Sarv, Riita
Vint, Tiina: 122
Vipper, Karl: 134
Virkus (TRÜ): 20
Viro, Ants 64): 43, 63
Virro (vang): 256
Virro, Nordan 34): 38, 56
Viru, Nikolai: 248
Visk, Rein 12): 50, 130-131
Vitsur (vang): 155
Volkov (tšekist): 20
Volt, Vello 15): 52, 175, (302)
Voorma, Endel 5): 48
Voronin (tšekist): 17
Vorošilov, Kliment: 69
Vorunin (õpilane): 16
Võsumets, Lembit 51): 59
Võšinski, Andrei: 77
Väin, Evald 51): 59
Väli, Arved 52): 41, 59
Välimets, Leonhard: 174
Väljaots, Heino: 281
Vänter, Selma: 249
Väre (vang): 147; ka Vare
Värk, Uno 26): 37, 54
Värnik, Helju 67): 65, 224, 250-251

üles

Õis, Leida 62): 63
Õispuu, Endel 55): 61
(Õispuu, Leo: 302)
Õngo, Karl: 116
Õue, Rudolf 52): 59
Õunmann (TRÜ): 18
Õunpuu, Leiger 21): 53

Üksti, Anton: 104

üles