RAHVUSVAHELINE EAKATE PROJEKT „MÄLESTUSED ELUSTUVAD“

MTÜ „Looja“ Mälestuskastide näitus „ Noor Eesti mees suures sõjas“  on avatud Okupatsioonide Muuseumi galeriis septembri lõpuni.

„Mälestused elustuvad“ on rahvusvaheline projekt, millest võtab osa 12 Euroopa riiki, Eestit esindab selles eakate mälestusi tutvustavas programmis MTÜ „Looja“. Projekti  raames oleme tutvustanud Eestit ja eestlasi, meie ajalugu ja elu-olu mälestuskastide näitustega "Noorus Siberis", "Minu juured", "Minu elu muusikas -Therese Raide", "Virumaa talu saatus"  suurtel rahvusvahelistel näitustel Kotkas, Kasselis, Pariisis, Londonis, Zürichis ja mujal.

Mälestuskastide näitus "Noor Eesti mees suures sõjas" valmis sõja alguse 60.aastapäevaks, kui Kieli partnerid kutsusid meid osa võtma näitusest Kieli vanas Raekojas ja muuseumiks renoveeritud võimsas punkris. Mälestuskastide sisu on koostatud  on eakate endi poolt ja need räägivad läbielatud sõja-aastaist ja eesti  noorte meeste keerulisest saatusest erinevates armeedes.

Okupatsioonide muuseumi galeriis on septembri lõpuni avatud näitus, mille 9 mälestuskasti on  nimelised: "Soomepoiss Villem Ahas“, "Meremees Kieli all 1943, Vello Raie“, "Rahvuskorpuse sõjamees Ants Laht“, "SS-lane ja metsavend Alfred Keerd“, "Poliitvang Vaike Kupper“, "Harry Michael Veide  - 100", "Tallinn põleb. Fredi Lepp“, "Eestlane laulab end vabaks. Maie Peinar, Maret Kiissa, Ralf Kaup“. Väheste sümbolitega on edasi antud peateema – eestlaste keeruline saatus II Maailmasõjas, mida aitab mõista kirjalik kaaskiri. See näitused  on ringelnud  ka hooldekodudes, päevakeskustes, Laidoneri muuseumis, Diakoonia Haiglas, pensionäride klubides, millega on kaasnenud ka tutvustused, millest võtavad  osavad osa  mälestuskastide valmistajaid ja löövad kaasa Valdo ja Kalev suupillil, Ants akordionil ning laulavad Elmar, Ralf, Maret ja Maie  Mälestuskastid aitavad elustada   keeruliste aastate mälestusi  ja kaasa mõelda oma läbielamistele.

MTÜ „Looja“

Hirvepark 25

25 aastat tagasi toimus Eesti esimene rahvuslik kodanikualgatuslik meeleavaldus ajaloolise tõe jaluleseadmiseks.  Toona ei nõutud veel vabadust ega omariiklust, vaid Eesti okupeerimise alusdokumendi Molotovi-Ribbendropi  pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist.

1987 aasta juuli lõpus saatsid endised poliitvangid Lagle Parek, Heiki Ahonen, Tiit Madisson ja Jan Kõrb avaliku kirja EKP Ajaloo Instituudile, ajalehele „Rahva Hääl“ ja ajakirjale „Aja Pulss“, milles nõuti  Molotovi -Ribbentropi pakti avalikustamist  23. augustil, pakti  48. aastapäeval.  Seda muidugi ei juhtunud.

23. augustiks 1987 oli planeeritud Raekoja platsil pooleteist-tunnine  miiting, millega meenutada Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud salalepingu tõttu hukkunud eestlasi. Rahvast teavitati raadiojaamade „Ameerika Hääl“ ja „Vaba Euroopa“ vahendusel.

Viimasel hetkel tühistas linnavalitsus sündmuse toimumisloa Raekoja platsil. Seejärel asus Raekoja platsile kogunenud  rahvamasse  Harjumäele Linda kuju juurde juhatama pappruuporisse suuniseid jaganud Heiki Ahonen. Inimesed kandsid loosungeid „Tühistada Molotovi -Ribbendropi Pakt“, „Stalinlikud timukad kohtu alla“, „Enesemääramisõigust Baltimaadele“, „Vabadust Enn Tartole ja Mart Niklusele“,  „Salasitt läheb haisema“ jne. Koosolekule leiti spontaanselt sobilik koht Hirvepargi treppidel. Avakõnes rääkis Tiit Madisson Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungi lepingust ja selle salajastest lisaprotokollidest, mis jagas Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Esmakordselt avalikustati  ka lepingu rakendamisest põhjustatud  inimohvrite arv ja tõstatati küsimus Eesti omariikluse taastamisest. Mitmetuhandelise kuulajaskonna ees esinesid sõnavõttudega Lagle Parek, Heiki Ahonen, Erik Udam, Villu Rooda, Jüri Mikk, Roman Bode, Kalju Mätik ning luuletustega Merle Jääger ja Raivo Raave.

Ligi pool sajandit olid kõik poliitilised algatused olnud kommunistliku partei  range kontrolli all. Hirvepargi koosolek, kui okupeeritud Eesti esimene suur rahvuslik-poliitiline meeleavaldus, saadi  perestroika tuultes läbi viia jõustruktuuride  otsese sekkumiseta. Sündmus käivitas ühiskonnas diskussiooni ning julgustas poliitiliselt aktiivseid inimesi ja gruppe. Ühtlasi toimus ka oluline läbimurre rahvusvahelisse meediasse raudse eesriide tagant.  Tänu pagulaste heale ettevalmistustööle jõudis okupeeritud Balti riikide teema suurte Ameerika ajalehtede esikülgedele. Hirvepargi algatuse õnnestumine suunas Eesti järgnevad sündmused eetilise, õigusliku ja rahvuslik-demokraatliku arengu rööbastele, mis hakkasid viima ehtsa iseseisvuse taastamise suunas.

„Hirvepark 25“ Okupatsioonide Muuseumis 23.augustil 2012

12.00 – 13.30 Linastub Jaan Kolbergi dokumentaalfilm „Rahva vabadus“ 90 min.

14.00 – 15.00 meenutavad ja analüüsivad Hirvepargi sündmusi

Lagle PAREK, Hirvepargi korraldustoimkonna liige: Hirvepargi koosoleku ettevalmistamisest

Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi liige: Hirvepargist taasiseseisvumisele

Mari-Ann KELAM, Eesti esindaja Ühendatud Balti Ameerika Komitees 1987 – 1993: USA senaatorite kiri Gorbatšovile

Mart NUTT, Riigikogu Liige  ja Inimõiguste  Instituudi esimees: Inimõigused kui Eesti iseseisvuse nurgakivi

Taustaks slaidiprogramm.

Olete oodatud!

Eesti Sõjamuuseum
Pressiteade
04.06.2012

Sõjaajaloolised huvireisid Eestis

Sõjamuuseum jätab ka sel aastal suvist hooaega kord kuus toimuvate väljasõitudega, mille eesmärgiks on erialaspetsialistide vahendusel tuua Eesti sõjaajalugu oma mitmepalgelisuses laiemale huviliste ringile lähemale. Suvised matkad viivad seekord tutvuma metsavendade radadega, Läänemaa muinaslinnustega ning  plaanis on ette võtta ka üks merereis mõnele väikesaarele.

Esimene väljasõit leiab aset 16. juunil, koostöös Okupatsioonide muuseumiga, mil ajaloolase Martin Andrelleri juhtimisel tutvutakse mitmete erinevate metsavendlusega seotud objektide ning punkrikohtadega, milliseid kasutati 1940ndate teises pooles Eesti ühe suurima vastupanuorganisatsiooni, Relvastatud Võitluse Liidu poolt. Lisaks Relvastatud Võitluse Liidule ja igat külastatavat punkrikohta puudutavale infole, saab huviline ülevaate ka metsavendlusest üleüldiselt, nende tegevusest ja eluolust.

Reisikava:

16. juuni kell 10:00.
Kogunemine kell 9:45 kesklinnas (Kaitseministeeriumi parkla, Sakala 1).
Tagasi Tallinnas oleme orienteeruvalt kell 17:00

Reisi käigus külastatakse järgmisi paiku:

Põrgupõhja punker
Põdraraba punker
Soevahe punker

Registreerimine kuni 14. juunini e-posti aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või telefonil 55 656 354
Osalustasu 5 eurot (tasuda saab bussis). Hind ei sisalda toitlustust!
Registreerimisel palume märkida osaleja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber.

Täpsem info
Kristina Madisson
Muuseumipedagoog-loovjuht
Eesti Sõjamuuseum
Mõisa tee 1, Viimsi
Tel. + 372 55 656 354
www.esm.ee

Ajaloo varjud: külastage oktoobris Okupatsioonide muuseumi!

Avatud Eesti Fond kutsub koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus "Impeeriumi varjud".

Kuidas?
Taotlusvormid ja täpsem info http://www.oef.org.ee/ajaloovarjud

25.09-31.10.2010

Nõukogude impeerium jättis maailma idapoolkerale pikad ja sügavad varjud. Millise kuju on need varjud kahe aastakümne jooksul võtnud ja millisena paistavad nad vabast ühiskonnast vaadatuna? Milline nägu on vabadusel tänases Eestis ja kuidas seda omaenda koduõuel ära tunda?

Mary Frances Lindstrom on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida: piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia maid ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid ja varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest, millele autor on andnud tabava pealkirja "Impeeriumi varjud".