Kommunismiohvrite memoriaali ideekavandite rändnäitus Okupatsioonide Muuseumis

Saada link Prindi PDF

Alates 4. juunist on kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandite rändnäitus avatud Okupatsioonide Muuseumis. Näitus jääb Tallinnas avatuks 30. juunini.

Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus 2011. aastal kokku 66 võistlustööd ja neid eksponeeriti esmalt Eesti Arhitektuurimuuseumis. Nüüdseks on näitus läbinud kõik maakonnad ja tagasi Tallinnasse jõudnud.

Rändnäituse eesmärk oli kutsuda vaatajaid üles näitusetöid ja memoriaali rajamise ideid kommenteerima. Näitust saab vaadata ja kommenteerida ka internetis aadressil: www.arhliit.ee/memoriaal.

Näituse lõppedes esitab Kultuuriministeerium võistlustööd koos kommentaaridega Vabariigi Valitsusele arutamiseks, kes teeb ka lõpliku otsuse memoriaali rajamise osas.

Kultuuriministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid 2011. aastal kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi. Esimene ja teine koht läksid jagamisele, kolmandat kohta välja ei antud. Esimese ning teise koha vääriliseks tunnistas žürii ideekavandi märgusõnaga VEST, mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli ning ideekavandi märgusõnaga MÄLUTULBAD, autoriks Koit Ojaliiv.

Lisainfo:

Brita Merisalu

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik

628 2271, 527 6851
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Neljapäeval, 21. veebruaril kell 14.30 toimub Okupatsioonide Muuseumis Eesti Vabariigi 95. aastapäeva puhul ilmunud raamatu "Eesti ajaloolised kõned" esitlus.

Saada link Prindi PDF

Raamatuesitlusel võtavad sõna Lagle Parek, Heinz Valk, Enn Nõu ja Maarja Keskpaik.

 

"Eesti Ajaloolised kõned"

Autor: Maarja Keskpaik

Kirjastus Skymarket OÜ

Raamatusse on kokku kogutud 48 olulist kõne ja teksti, mis annavad ülevaate eesti ajaloost ja eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Teiste seas on raamatus Maanõukogu otsus kõrgemast võimust Eestis, “Iseseisev Eesti rahvariik”, kõne Asutavas kogus seoses Tartu rahulepingu allkirjastamisega, “Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua, on Eesti riik”, “Deklaratsioon Eesti kuulutamisest Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks”, “Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest”, “Enam ei ole võõrvägesid Eesti pinnal” jne. Kõnede valikul on autor silmas pidanud, et raamatusse kaasatud tekstid, raamistades Eesti ajalugu, annaksid edasi erinevate ajastute vaimu ning kõnetaksid lugejat ka käesolevas ajahetkes. Et lugejale avaneks võimalikult mitmekesine pilt, on kogumikku kaasatud haritlaste, poliitikute, EKP juhtide, dissidentide jt kõnesid-kirjutisi. Kogumikus leidub nii teada-tuntud, hästi unustatud vanu kui ka unustuse hõlma vajunud autoreid.

USA Suursaatkonna ja Tallinna Reaalkooli esimese ühiselt korraldatud tõlkevõistluse pidulik lõpetamine toimus 28. jaanuaril Okupatsioonide Muuseumis.

Saada link Prindi PDF

Üritusel esines Dr Jill Vexler USA-st, kes rääkis oma põnevate uurimistööde tulemustele toetudes kirjalike mälestuste olulisusest ning üksikisiku ja perekondade ajaloo jäädvustamise tähtsusest. Kirjapandud elulood ja olukirjeldused on hindamatu väärtusega aja- ja kultuuriloolastele, aga ka kõigile neile, kes püüavad mõista riikide ja rahvastega toimuvat.

Žürii nimel kommenteeris võistlustöid kirjanik ja tõlkija Mathura (Margus Lattik), auhindu andsid üle korraldajad Tallinna Reaalkoolist ja USA saatkonnast.

Võistlusel osales 28 õpilast kolmeteistkümnest koolist.

Parimaks proosateksti tõlkijaks osutus Ariel Kristel Mõtsmees 21. koolist, õpetajad Valve Iila ja Külliki Kaju.

Parima luuletuse tõlke tegi Henri Palm J. Westholmi Gümnaasiumist, õpetajad Tiina Tiiman ja Eveli Soika.

Mõlemad võitjad said auhinnaks Kindle e-lugeri.

Eripreemia saajad ja kommentaarid žürii liikmetelt:

Karl Velmet, Prantsuse Lütseum - süntaktiliselt ja ortograafiliselt veenev eestikeelne tekst

Mariliis Häälme, JWG – laitmatu ortograafia ja julged lahendused; lisaks Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eripreemia

Eliis Maarian Sarv, 21. kool– hea lausestus ja kirjavahemärgistus; lisaks Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eripreemia

Karl Sander Erss, Tallinna Reaalkool täpsed reaalid (kommentaar Anne Langelt)

Siim Palu, 21. kool – teisest salmist sujuv ja hea sõnavalik (luuletuse tõlge)

Tunnustame Külliki Kaju 21.koolist ja Tiina Tiimanit ning Eveli Soikat JWGst, kelle õpilastest jõudsid parimate hulka kaks.

Õnnitleme võitjaid!

Reedel, 25. jaanuaril kell 15:00-17:00 toimub Okupatsioonide Muuseumis AJALOOSEMINAR “40 ja 30 – EESTI TAASISESEISVUMISELE TEED RAJANUD DOKUMENDID”

Saada link Prindi PDF

Eesti vastupanuliikumiste 1972. aasta Memorandum ÜRO-le.

Euroopa Parlamendi 1983. aasta resolutsioon Balti rahvaste toetuseks.

Dokumentide koostamist ja rahvusvahelist mõju analüüsivad Tunne Kelam, Mati

Kiirend, Pearu Kuusk ja Lars Fredrik Stöcker.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam räägib Memorandumi koostamisest
Euroopa Liidu liikmeks saamiseni.

Eesti Demokraatliku Liikumise liige Mati Kiirend annab ülevaate 1970.
aastate Eesti põrandaaluste liikumiste sümboolikast, tutvustades ka vapraid
mehi, kes nende liikumiste raames oma sihikindla valgustusliku tegevusega
kõigutasid nõukogude impeeriumi alustalasid ning andsid lootust
vabanemiseks.

Ajaloolane Pearu Kuusk, kelle peamisteks uurimisteemadeks on Eesti
vastupanuliikumise ajalugu ja kommunismi kuriteod, kõneleb märgukirjadest
kui Eesti vastupanuliikumise ühest võitlusvormist. Avalike märgukirjade
koostamine muutus Eestis 1970ndatel keelatud kirjanduse levitamise kõrval
tähtsaimaks vastupanuliikumise tegevussuunaks. KGB vastas sellele
jälitustegevuse intensiivistamisega ja mitmesuguste repressioonidega.
Repressiivorganite põhiliseks mureks oli sidemete tugevnemine Eesti, Läti ja
Leedu iseseisvuslaste vahel, informatsiooni pidev liikumine välismaa
massiteabesse ja uute inimeste lisandumine vabadusvõitlejate ridadesse.

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadur dr. Lars Fredrik Stöcker vaatleb
aastakümnendit Memorandumi koostamisest Euroopa Parlamendi resolutsioonini
kui olulist teetähist rahvusliku ärkamise ja laulva revolutsioonini viinud
protsessis. Oma ettekandes analüüsib dr. Stöcker ühelt poolt Lääneriikide
mittetunnustamispoliitika mõju siinsetele iseseisvusliikumistele ja eesti
pagulaskonna tegevusele Läänes ja teisalt 1972. aasta Memorandumi mõju
Lääneriikide poliitilisele diskursusele.

Ajalooseminaril osalejad saavad kaasa trükise, millesse on koondatud 1972.
aasta Memorandum kaaskirjaga ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile koos
täpsustuste ja kommentaaridega, 1979. aasta Balti Apell ning Euroopa
Parlamendi 1983. aasta resolutsioon Balti rahvaste toetuseks.

Kõik huvilised on oodatud!

Alates jaanuarist töötab Ühendriikides asuva maineka Stanfordi Ülikooli juures Eesti ja Balti uuringute assiteeriva kuraatorina eestlane Liisi Eglit.

Saada link Prindi PDF

«Meil on hea meel, et Liisi on selleks põnevaks väljakutseks Stanfordis väga hästi ette valmistunud,» märkis Stanfordi Ülikooli esindaja Michael Keller ülikooli veebiportaalis. «See uus ametikoht nõuab kedagi, kellel on sügavad teadmised Eesti ja Balti riikide ajaloost, samuti ulatuslikke ametialaseid oskusi, hoidmaks ajalugu elus ja elavana nii siin kui ka selles piirkonnas,» lisas Keller, kes kuulub Kistler-Ritso Sihtasutuse nõukokku.

Eglit on varem töötanud Rahvusarhiivis spetsialisti ja projektijuhina, oma 2012. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös uuris ta sõjaaegsete kirjade ja sõjajärgsete mälestuste põhjal Eesti sõdurite sõjakogemust Esimeses maailmasõjas. Mullu samas doktorantuuriõpinguid alustanud Eglit pälvis mullu ka Ajalooarhiivi tudengipreemia, 2010. aastal aga Harald Raudsepa nimelise stipendiumi.

Eglit tõi välja neli peamist märksõna, millega ta oma uues ametis tegeleb: okupatsioon, vastupanu, vabadus ja taastumine. Tema sõnul ei puuduta ta oma töös ainult Balti riikide saatust sõja ja nõukogude okupatsiooni päevil, vaid ka viimase kahe aastakümne jooksul toimunud muutusi.«Meil Eestis öeldakse, et kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta,» ütles Eglit Stanfordi ülikooli veebiportaalile. «Seetõttu on oluline tunda, mäletada ja õppida Balti riikide ja Soome väärtuslikust minevikust ning pärandist,» lisas Eglit, kelle sõnul hakkab ta jagama vajalikku infot uurijatele, kes tunnevad huvi Eesti ja teiste Balti riikide vastu.

Egliti tööleasumine Stanfordi Ülikoolis sai võimalikuks tänu Okupatsioonide muuseumi rahastava Kistler-Ritso fondile, mis tegi ülikoolile suure annetuse, et see aitaks Eesti ajalugu tutvustada. Ka lepiti kokku eestlase töölesaatmises ülikooli juurde, et viimane Eesti ajaloo kohta pädevat nõu annaks.Lisaks on Egliti üheks eesmärgiks ka Tallinnas asuva Okupatsioonide muuseumi tutvustamine.

Kistler-Ritso fond, mille asutaja on Olga Kistler-Risto, kelle eestvedamisel ja isikliku finantseerimise tulemusena okupatsioonide muuseum rajati, toetas ka Eesti laulvast revolutsioonist rääkinud dokumentaalfilmi väljaandmist ning mida kasutatakse õppematerjalina USA õppeasutustes.

Postimees 13.02.2013

Lehekülg 17 / 21