Okupatsioonide Muuseumis on avatud näitus "Hauata riigivanemate kenotaaf"

Saada link Prindi PDF

23. augustil avati Okupatsioonide Muuseumis näitus "Hauata riigivanemate kenotaaf"

Tänavusel märtsiküüditamise aastapäeval kuulutas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstnike Liiduga välja ideekavandivõistluse kenotaafi rajamiseks üheksale Eesti riigivanemale-riigipeale, kelle matmiskoht on teadmata.

Žürii - koosseisus Jaan Elken (esimees), Trivimi Velliste, Elle Lees, Katrin Koov, Urmas Kaldaru, Mare Mikof ja ekspert Tiit Trummal - hinnangul oli tegemist kõrgetasemelise võistlusega, mis väärib eraldi näitust. 23. augustil avatigi Okupatsioonide Muuseumis võitstlustöödest näitus, mis jääb üles 22. septembrini.

Eesti riigivanemate kenotaafi ideekonkursi ja I auhinna 3000 eurot võitis autorite kollektiiv (märgusõna „Laine“) Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Teise koha ja 2000 eurot pälvis autorite kollektiiv Andrea Tamm, Kristian Taaksalu ja Siim Karro võistlustööga „Kodus“. Kolmanda koha ja 1000 eurose auhinna vääris Mark Grimitliht (märksõna „ Jäämäe tipp“). Ostuauhinna vääriliseks tunnistas žürii kolm tööd: „Teelõik teadmatusse“- autor Liina Stratskas; „Koduta kivid“- autor Pelle-Sten Viiburg ja „Kivitähed“ – autorid Ekke Väli, Vadim Fomitshev ja Mart Liho.

Mälestusmärk rajatakse Tallinna Metsakalmistule president Konstantin Pätsi perekonna matmispaiga lähedusse.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste Konkursi žürii ekspert Tiit Trummal Võidutöö autorid Joel Kopli, Juhan Rohtla ja Koit Ojaliiv koos MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liikmete Elle Leesi ja Trivimi Vellistega.

Alates 14. juunist on Okupatsioonide Muuseumis avatud näitus, mis on pühendatud 20. sajandi Euroopas totalitarismi ohvriks langenud inimestele

Saada link Prindi PDF

Traagilisel moel oli 20. sajandi Euroopa kolme hävitavaima totalitaarse režiimi – kommunistliku, natsliku ja fašistliku – sünnikohaks ja tegevusväljaks. Need režiimid on süüdi miljonite süütute inimeste hävitamises ja mõõtmatute kannatuste põhjustamises. Näituse eesmärk ongi tõsta avalikku teadlikkust nende totalitaarsete diktatuuride toime pandud kuritegude kohta, osutada nende ajaloolistele seostele, et rõhutada inimõiguste alalhoidmise tähtsust.

Näitus on loodud albumina, mille lehed on pühendatud totalitarismi all kannatanud maadele. Kujuteldav ajatelg jookseb nööridel, millega album on keskelt kokku köidetud, ja osutab režiimi kestusele. Albumi igal leheküljel on totalitaarsete režiimide juhtide korraldusel toime pandud rahvusvaheliste kuritegude tsiviilohvrite arv. Totalitaarsete võimustruktuuride olemust kirjeldab andmete olemasolu korral totalitaarse partei liikmete ja salapolitsei töötajate arv. Samuti on võimaluse korral näidatud riigist põgenenud inimeste arv. Statistikalehti raamivad pildid poliitilistest liidritest ja võimukandjatest, kes olid vastutavad toimepandud kuritegude eest.

Näitus on kokku pandud Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogusse kuuluvate avalik-õiguslike asutuste ja kolmanda sektori organisatsioonide rahvusvahelises koostöös.

Näitus jääb muuseumis avatuks 4. augustini.

9. juulil toimus Okupatsioonide Muuseumis Saksamaa presidendi Joachim Gaucki ja Eesti presidendi Toomas-Hendrik Ilvese osavõtul avalik seminar teemal "Mida me mäletame tulevikus?"

Saada link Prindi PDF

 

Teema juhatas sisse Toomas Hiio Eesti Sõjamuuseumist, vestlust modereeris ajaloolane dr Maria Mälksoo.

Daniela Schadt, Joachim Gauck, Evelin Ilves ja Toomas-hendri Ilves ringkäigul Okupatsioonide MuuseumisSaksamaa president Joachim Gauck ja Eesti president Toomas-Hendrik Ilves Okupatsioonide MuuseumisAjaloolane Maria Mälksoo, Saksamaa president Joachim Gauck ja Eesti president Toomas-Hendrik IlvesAjaloolane dr Maria Mälksoo, Saksamaa president Joachim Gauck ja Eesti president Toomas-Hendrik IlvesPresidendid arutlemas teemal Saksamaa president Joachim Gauck vestlemas Heli Susi ja Trivimi VellistegaVello Salo vestlemas Saksamaa presidendi Joachim GauckigaOkupatsioonide Muuseumi direktor Kadri Viires, president Toomas-Hendrik Ilves ja president Joachim GauckPresidendid Joachim Gauck ja Toomas-Hendrik Ilves Okupatsioonide MuuseumisPresidendid Joachim Gauck ja Toomas-Hendrik Ilves Okupatsioonide MuuseumisToomas-Hendrik Ilves, Kadri Viires, Joachim Gauck, Maria Mälksoo

Okupatsioonide Muuseum tähistas 10. sünnipäeva!

Saada link Prindi PDF

 

8. juulil tähistas Okupatsioonide Muuseum oma 10. sünnipäeva, pühendades ürituse 8. juulil 1941. aastal Tartu vanglas toimunud punase veresauna ohvrite mälestusele.

Okupatsioonide Muuseumi direktor Kadri Viires arutles oma tervituskõnes selle üle, kas ja kuidas on väärtused, mida peeti silmas muuseumi loomisel, aktuaalsed ka nüüd 10 aastat hiljem.

Järgnevalt esines sõnavõtuga 2003. aastal Okupatsioonide Muuseumi sisse õnnistanud Vello Salo, muuseumi rollist ja ülesannetest arutlesid Jüri Adams ja Luukas-Kristjan Ilves.

Jüri Adams tuletas kõigepealt meelde, et okupatsioon on puudutanud kogu Eesti elanikkonda ning rõhutas, et Okupatsioonide Muuseum võiks olla see institutsioon, mis järjekindlalt nõuaks Venemaalt tagasi Eestit puudutavaid arhiive.
Luukas-Kristjan Ilves keskendus oma kõnes Eesti vabanemisprotsessi unikaalsusele  ning toonitas, et muuseum peaks lisaks minevikule vaatama ka tulevikku ja tegema rohkem rahvusvahelist koostööd.

Tallinna Memento Liidu nimel võttis sõna dr Leo Õispuu, kes aitas kaasa ka muuseumi nimetahvli loomisele muuseumihoone fassaadile.

Muuseumi rajanud Olga-Kistler Ritso fondi esindanud Stanfordi Ülikooli raamatukogu juht Michael Keller tänas oma kõnes Eesti Vabariiki toetuse eest muuseumi tegevusele.

Lõpetuseks võtsid sõna teenekad vabadusvõitlejad Mart Niklus ning Kalju Mätik, kes pühendas oma kõne Eesti vastupanuvõitluse olulisele figuurile Sergei Soldatovile.

Ajaloolane dr Enn Tarvel ja president Arnold RüütelSõnavõtuga esineb Vello SaloOkupatsioonide Muuseumi rolli ja ülesannete üle arutleb Luukas-Kristjan IlvesTallinna Memento Liidu nimel võttis sõna dr Leo Õispuu Olga-Kistler Ritso fondi esindanud Stanfordi Ülikooli raamatukogu juhataja Michael KellerVabadusvõitleja Mart Nikluse sõnavõttOlga Kistler-Ritso fotoportreest vasakul on Olga-Kistler Ritso fondi esindanud Stanfordi Ülikooli raamatukogu juhataja Michael Keller ja paremal  Okupatsioonide Muuseumi direktor Kadri ViiresMart Niklus ja Kadri ViiresIlvi Cannon ja Kadri ViiresMari-Ann Kelam ja Kadri ViiresTunne Kelam ja Kadri ViiresLaine Tullus ja Kadri Viires

Kutse kommunismiohvrite memoriaali ideekavandite avalikule arutelule teisipäeval, 11. juunil algusega kell 15.00 Okupatsioonide Muuseumis

Saada link Prindi PDF

Ideekavandite avalikul arutelul on kavas rääkida memoriaali tähtsusest avalikus ruumis, selle rajamise lähteülesande püstitamisest ja sellest, kuidas seda teemat kajastada nii, et see oleks tähenduslik kõikide ühiskonnagruppide jaoks. Lisaks antakse kohapeal ülevaade senitehtust, avalikkuse tagasisidest ideekonkursile ja millised on edasised tegevused.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevuskavast korraldas Kultuuriministeerium koos Eesti Arhitektide Liiduga 2011. aastal kommunismiohvrite memoriaali rajamise ideekonkursi. Kokku laekus 66 võistlustööd, mida eksponeeriti avalikkusele tutvumiseks ja kommenteerimiseks kõikides maakonnakeskustes. Nüüdseks on näitus tagasi jõudnud Tallinna, Okupatsioonide Muuseumi. Lisaks sellele on ideekavandid olnud avalikkusele tutvumiseks üleval veebikeskkonnas http://www.arhliit.ee/memoriaal.

Üritusel võtavad sõna represseeritute organisatsioonide esindajad, ajalooprofessor David Vseviov, Kujurite Ühingu esindaja Kirke Kangro, Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Leele Välja ja Kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik Yoko Alender.

 

Huvi korral palume end registreerida e-posti aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

või telefoni teel 6680250

 

Olete oodatud!

Lehekülg 15 / 21