Boris Vilde ja prantsuse vastupanuliikumine

Saada link Prindi PDF

Kireva elulooga etnoloog ja keeleteadlane Boris Vilde on tuntud kuju prantsuse vastupanuliikumises. Teda peavad oma rahvuskangelaseks nii prantslased kui venelased, samas oli Vildel oluline side ka Eestiga. Nimelt kolis 1908. aastal Venemaal sündinud Vilde 1919. aastal emaga Tartusse, kus ta lõpetas keskkooli ning õppis ülikoolis kaks aastat keemiat. 1932. aastal emigreerus Vilde Prantsusmaale, kus jätkas oma õpingud Sorbonne’i ülikoolis lingvistika ja etnograafia erialal ning asus tööle etnograafia muuseumisse Pariisis (Musée de l’Homme). Etnoloogina käis Vilde muuhulgas välitöödel ka Setumaal.

1940. aastal, kui Natsi-Saksamaa oli okupeerinud Prantsusmaa, moodustas ta oma muuseumis natsivastase rakukese, mis oli esimene selletaoline struktureeritud vastupanu Prantsusmaa territooriumil. Vilde moodustatud vastpanurakuke hakkas välja andma ajalehte “Résistance”, millesse koondati natsi- ja kollaborantide vastaseid uudiseid Ameerika ja Inglise ringhäälingust. Selle ajalehe järgi sai kogu prantsuse vastupanuliikumine oma nime — Résistance.

 

Näitus annab ülevaate Boris Vilde elust, tema tegevusest nii etnoloogi kui prantsuse vastupanuliikumise algatajana, aga ka tema liiga varajasest surmast. Näituse on koostanud Tatiana Fougal (Muséum National d’Histoire Naturelle ja Musée de l’Homme) ning see jõuab Okupatsioonide Muuseumisse koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis.

 

Näitus on avatud 12. jaanuarini 2014.

1932.-1933. aastate Näljahäda Ukrainas – genotsiid ukraina rahva vastu

Saada link Prindi PDF

19. novembrist kuni 8. detsembrini saab Okupatsioonide Muuseumis vaadata näitust “1932.-1933. aastate Näljahäda Ukrainas – genotsiid ukraina rahva vastu”, mis on pühendatud Ukraina ajaloo ühe suurima tragöödia 80. aastapäevale.

 

Esmakordselt esitletakse Eestis arhiivimaterjale, mis tõendavad, et 1932.-1933. aastate nälg, mille tagajärjel hukkusid miljonid inimesed, oli kunstlikult esile kutsutud stalinliku režiimi poolt. Näitusel saab näha Nõukogude Liidu partei- ja riigiorganite dokumente, uurimismaterjale, eriteenistuste ettekandeid, fotode koopiaid ja tolleaegse perioodika väljaandeid. Samuti on välja pandud näljahäda-aegsete retseptide järgi valmistatud roogade näidised.

 

Näituse koostas Ukraina Rahvusmuuseum “Ukraina näljahädade ohvrite mälestamise memoriaal”. Näitus jõudis Eestisse Ukraina Suursaatkonna ja Eesti Ukrainlaste Kongressi koostöös.

 

Lisainfo näituse kohta:

Vira Konõk
Eesti Ukrainlaste Kongressi esimees
tel 52 32 275

 

13.-15. novembril toimus Okupatsioonide Muuseumis IC MEMO 2013 konverents

Saada link Prindi PDF

 

IC MEMO 2013 konverents “Memorial Sites and Museums: Negotiating the Uses of the Past”

13.-15. november 2013 Okupatsioonide Muuseumis


Konverentsi materjalid:

PROGRAMM inglise keeles

KONVERENTSI RAPORT

 

Okupatsioonide muuseumis selgus tiitli “Väärtusarenduse muuseum” laureaat

Saada link Prindi PDF

13. novembril andis Tartu Ülikooli eetikakeskus Okupatsioonide muuseumis teistkordselt üle tiitli "Väärtusarenduse muuseum". Tänavu pälvis tiitli Põlva talurahvamuuseum.


„Muuseumid mängivad tähtsat rolli meie kultuuripärandi ja rahvuslike väärtuste hoidmisel ning arendamisel. Läbi ajaloo mõtestamise tänapäeva kontekstis edastatakse laiemale avalikkusele sõnumit väärtustest, mida kanname ja oluliseks peame,“ sõnas TÜ eetikakeskuse projektijuht Triin Käpp, lisades, „Igapäevatöö kultuuripärandi kandjatena annab muuseumidele seega vastutusrikka rolli väärtuste eestkõnelejatena ja just selle eest me tahamegi neid tunnustada.“

Tiitli jagamiseks korraldas TÜ eetikakeskus muuseumide konkursi „Muuseumi külastajaruum kui väärtuste kandja", et suunata muuseume mõtestama oma rolli väärtuste kandja ja arendajana. Konkursile oodati ülevaateid muuseumide külastajaruumist, mis püüavad märgata muuseumi külastajaruumis ilmnevaid väärtusi; võrrelda, kuivõrd on muuseumi tegevuse aluseks olevad väärtused kooskõlas külastajaruumis avalduvate väärtustega; teadvustada muuseumi külastajaruumis ette tulevaid eetilisi dilemmasid ja/või väärtuskonflikte ning osutada nende lahendamise võimalustele ning märgata ja analüüsida arendusvõimalusi ehk kohti, millele tahetakse väärtusarenduses edaspidi suuremat tähelepanu pöörata.


Tiitel anti Põlva talurahvamuuseumile üle auhinnatseremoonial, kus sõna said TÜ eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja dr Jill Vexler.

Rändtiitlit „Väärtusarenduse muuseum“ anti esmakordselt välja 2012. aastal ning selle pälvis Tallinna linnamuuseumi filiaal Miia-Milla-Manda muuseum väga põhjaliku ja tulevikku vaatava väärtusanalüüsi ning organisatsioonikultuuri analüüsi eest.

Konkurss toimub haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009-2013" raames.

 

Rohkem infot konkursi kohta leiab eetikakeskuse veebilehelt.

Lisainfo: Triin Käpp, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel: (+372) 5690 9272, e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. .

Kuni oktoobri lõpuni on Okupatsioonide Muuseumis avatud näitus “Metsavennad!”. Näitus annab ülevaate Eesti territooriumil toimunud relvastatud vastupanust Nõukogude võimule alates 1944. aasta sügisest.

Saada link Prindi PDF

Näitusel kajastatakse metsavendluse põhjuseid, eesmärke ja tulemusi nii organisatsioonilise tegevuse kui metsavendade elulugude kaudu. Kui 1944. aasta sügisel Eesti territooriumil teistkordselt Nõukogude võim kehtestati, algas kohe relvastatud vastupanu. Usuti, et Lääneriikide abiga õnnestub pärast sõja lõppu taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Vabaduse nimel oli valmis võitlema rohkem kui 15 000 metsavenda.

Et külastajad saaksid aimu, millistes punkrites metsavennad elasid, on näituse kuraator Martin Andreller 2012. aasta välitööde käigus mõõdetud punkrivallide järgi spetsiaalselt näituse tarbeks rekonstrueerinud Põrgupõhja punkri ning taastanud kirjelduste põhjal selle sisemuse. Kui tänapäeval arvatakse, et metsavennad elasid maa-alustes punkrites, siis tegelikult oli enamik punkritest kas täielikult maapealsed või ainult osaliselt maasse kaevatud. Põrgupõhja punker oli relvastatud vastupanu koordineerimiseks loodud Relvastatud Võitluse Liidu juhtkonna staabiks.

Metsavendade igapäevast eluolu tutvustab kommenteeritud slaidfilm. Metsas elamine tähendas alalist muret toidu ja talvevarude hankimise pärast, pidevat varjamist jälitajate eest ning igatsust ja muret perekonnaliikmete pärast.

Metsavendade vastupanu suruti maha 1950. aastatel, kuigi lahinguid nõukogude julgeolekuga toimus ka hiljem. Näitusel on väljas pärast sellised lahinguid maha jäänud kuuliaukudest puretud kurva looga esemed. Nõukogude ajal käsitleti metsavendi ühemõtteliselt bandiitide ja mõrvaritena ning näitusel võib näha “banditismi” vastu võidelnud julgeolekutöötajatele kingitud sellekohaste pühendustega püstoleid TT.

Kuna metsavendadega seotud materjali ei ole kuigi palju säilinud, siis seda väärtuslikumad on näitusel eksponeeritud esemed, millest mitmed jõuavad avalikusse ette esimest korda.

 

Vt ETV saadet "Ringvaade" 02.04.2013:

http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=7390

Lehekülg 13 / 21