7. juulil toimus Okupatsioonide Muuseumi rajaja meenutusõhtu

Saada link Prindi PDF

7. juulil toimus Okupatsioonide Muuseumi rajaja, dr Olga Kistler-Ritso pidulik mälestusõhtu, et meenutada teda ja tema panust muuseumi loomisel


Õhtu juhatas sisse ETV Tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Järgnes muuseumi direktori Kadri Viirese tervitus kohaletulnutele.

Meenutusõhtul esinesid sõnavõtuga president Toomas Hendrik Ilves, kes kõneles muuseumi tähtsusest tänases ühiskonnas ja muuseumi avamisel 2003. aastal muuseumile õnnistuse andnud isa Vello Salo, kes tuletas meelde, et meil puudub ikka veel täielik ülevaade sellest, kui palju inimesi kaotas Eesti Vabariik okupatsioonide tulemusel.

Dr Olga Kistler-Ritso meenutuseks said sõna perekond Ritso ja Ollik esindajad, samuti Olga tütar Sylvia Astrid Kistler-Thompson.

Õhtu lõppes seltskondliku koosviibimisega Olgat meenutades.

 

Käesoleva aasta suvel möödub Okupatsioonide Muuseumi avamisest 11 aastat. Muuseum rajati dr Olga Kistler-Ritso eraannetuse toel.


Vaata rohkem fotosid siit...

 

ETV Tütarlastekoor

 

Film “Üheshingamineˮ 4. juulil Okupatsioonide Muuseumi ekraanil

Saada link Prindi PDF

4. juulil linastus Okupatsioonide Muuseumis dokumentaalfilm laulupeost “Üheshingamineˮ (“To Breathe as One”), kohal olid filmi autorid James ja Maureen Tusty

 

Tunnipikkune dokumentaalfilm valmis Allfilmi, Sky Films’i (US) ja Northern Light Productions’i (US) koostöös. Film räägib laulupeost ja selle tähendusest läbi kahe dirigendi ja sõbra – ameeriklase Bob Geary ja eestlase Aarne Saluveeri – silmade.

 

Filmi autorite James Tusty ja Maureen Castle’i eelmine film „Laulev revolutsioon“ valmis 2006. aastal ja sai rahvusvahelise tunnustuse osaliseks.

Loe lähemalt filmi kohta siit...



Üritus toimub kell 13.30–16.00.

Pileteid saab osta eelmüügist internetist http://tinyurl.com/p8yv746 või enne üritust kohapeal hinnaga 30 EUR.


Näitus “Kirjad Salale” Narvas

Saada link Prindi PDF

Alates 3. juulist on Narva linnuse lõunatiiva teise korruse saalis avatud näitus “Kirjad Salale: noore naise elu natsi vangilaagrites”

 

Näitus räägib noore juuditari elust natsi vangilaagrites ja tema saatusest. Poolast pärit Sala Garncarz elas Teise maailmasõja ajal üle vangistuse seitsmes sunnitöölaagris. Viie laagriaasta jooksul hoidis Sala alles kõik kirjad, mille tema pere ja lähedased talle saatsid. Peale vabanemist ei rääkinud Sala oma minevikust, kuni avaldas 50 aastat hiljem oma tütrele enam kui 350 alles hoitud kirja, fotot ja dokumenti.

Sala lugu on eelkõige lugu ühe noore naise viisist hakkama saada ja elada üle õuduste aastad. Kirjade alles hoidmine seostus Sala jaoks lahutamatult ellujäämisega. Säilitades iga paberitüki,
mis viie aasta jooksul temani jõudis, tõestas Sala, et ka sõnad võivad elu päästa.

Sala kirjad räägivad juutide elust okupeeritud Poolas, natsi sunnitöölaagritest ja inimlikust vajadusest pärast katastroofi oma elu uuesti üles ehitada.

 

Näituse kuraator on dr Jill Vexler USA-st. Näitus jõudis Eestisse Okupatsioonide Muuseumi,
Poola Vabariigi Suursaatkonna ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna koostöös.
Näitus oli avatud Okupatsioonide Muuseumis novembrist 2013 kuni veebruarini 2014.

 

Näitus jääb Narvas avatuks 8. septembrini.

Vaata ka: www.narvamuuseum.ee

 

 

 

Lisainfo:
Anna Judina
Narva muuseumi näituste ja ürituste kuraator
tel 35 99242
e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

Näitus oli eelnevalt avatud 18. märtsist 18. maini Pärnu Muuseumis ja 21. maist juuni lõpuni Tartus, KGB kongide muuseumis.

Näituse avamine KGB kongide muuseumis


Contra mortem Reet Hendrikson Okupatsioonide Muuseumis

Saada link Prindi PDF

Reet Hendrikson

1. juulil kl 17 toimus Okupatsioonide Muuseumis muusikaline meenutusõhtu “Contra mortem”, et tähistada pagulaseesti pärimuslaulik Reet Hendriksoni 70. sünniaastapäeva. Reeda sõbrad erinevatest põlvkondadest Liivi Jõe, Ilvi Jõe-Cannon, Andres Raudsepp (Kanada), Eve Lukk, Taivo Niitvägi, Toomas Tuulse (Rootsi), Jaak Johanson jt avasid lühiettekannete ja muusikaliste meenutustega erinevaid ajajärke ning tahke Reeda elust.


Reet sündis Eestis vahetult enne suurt põgenemist 1944 ja kasvas üles Uppsalas Rootsis. Haridustee viis ta geneetika alal Fulbrighti stipendiumiga USA-sse. Kotkajärve Metsaülikool 1968.a. Kanadas osutus Reeda elus pöördeliseks. Tema kaunihäälne rahvalaulude esitus ja puhas eesti keel võlus kuulajate südamed. Kanada produtsent ja muusik Andres Raudsepa ettepanekul salvestati LP “Reet – eesti rahvalaule”, mis ilmus Torontos aastal 1969 ja levis kiiresti pagulaseestlaste seas.

Andres Raudsepp vaatab meenutuses tagasi: “Pärimusmuusik
Reet Hendrikson iseloomustas pagulaseestlaste identiteeti, eriti Põhja-Ameerikas, uuel ja värskel moel. Tema poolt seatud rahvamuusika, mis salvestatud Kanadas 45 a tagasi, on ikka ja jälle kajastunud kildudena väiksemates ringkondades kodu-Eestis, eriti interneti kaudu. Kajastunud on ka Reeda kunagised kontaktid ja õpingud muusika alal Austrias ja sellel alusel avanebki lugu ühest kaunishingest, keda laulupeo eel meenutame.”

 

Reet täiendas ennast muusikas 1970–72 Salzburgis Orffi Instituudis, arendas oma multiinstrumentalisti võimeid ja töötas seejärel erivajadustega laste toetamise loovprojektides Kanadas ja USA-s. Uus muusikaline pööre saabus magistrikraadi omandamisega vanamuusika alal Bostonis 1980. aastate keskel. Töö Harvardi Ülikooli raamatukogus Bostonis ja seejärel Rootsi Ringhäälingus Stockholmis võimaldas edasitegutsemist harrastusmuusikuna, nii koorilaulja kui barokkviiuldajana, kuni ootamatu surmani 2000.a.

 

Reet armastas Eestit ja külastas sageli sünnimaad alates 1976. Taivo Niitvägi vaimuliku muusika ansamblist ’Linnamuusikud’ meenutab: Reet oli muusikuna ja arhivaarina Rootsi Rahvuslikus Ringhäälingus üks olulisemaid kulissidetaguseid Eesti iseseisvuse ja kultuurilise ärkamise toetajaid möödunud sajandi 80.–90.-ndatel aastatel. Hingestades oma lauludega Kanadast kuni Rootsini välis-eestlaste kiindumist meie rahvuskultuuri vastu, vahendas Reet ka Eesti muusikutele hulgaliselt noote Rootsi Raadioarhiivist ning osales ise paljudes Eesti muusikaprojektides.ˮ

 

Muusikalisel meenutusõhtul sai kuulda ka Reeda esituses rahvalaulu seadeid LP-lt (CD versioon 2008) ’Reet’. Reeda sõprade algatatud kultuurisündmust toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Lisainfo:
Eve Lukk
Meenutusõhtu peakorraldaja
Telefon +372 5133157
e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Raamatu “Siberi kodu” esitlus Okupatsioonide Muuseumis 14. juunil

Saada link Prindi PDF

14. juunil, juuniküüditamise aastapäeval toimus Okupatsioonide Muuseumis tänuüritus "Siberi kodu" konkursist osavõtjatele ja võitjate autasustamine ning samanimelise raamatu esitlus


Okupatsioonide Muuseum algatas 8. septembril 2013 koostöös Eesti Memento Liidu ja MTÜ-ga Siberi Lood koolinoortele suunatud küüditatute mälestuslugude kogumise konkursi "Siberi kodu". Konkursi tähtajaks, 24. veebruariks laekus 108 mälestuslugu. Kõikidest konkursile saadetud mälestuslugudest on kokku pandud raamat Siberi kodu, mis on värskelt ilmunud!
Loe raamatu kohta edasi siit...

Kuna konkursile laekus oodatust oluliselt rohkem töid, siis kogusime raamatu “Siberi kodu” avaldamisele lisarahastust Hooandja portaali kaudu.
Tähtajaks kogunes oodatust suurem summa. Korraldajad tänavad kõiki toetajaid ja võtavad hooandjatega ühendust. Vaata lähemalt siit...

 


Mälestuslugude konkursi “Siberi kodu” võitjad

 

Konkursile laekus 108 tööd, 129 inimese mälestustega.

Konkursi žürii hindas töid järgmistes vanuseklassides: 5.–6. klass, 7.–9. klass, 10.–12. klass ning üldklass (koolitee lõpetanud).

Žürii koosseis: Kersti Kivirüüt Haridus- ja Teadusministeeriumist, Ilmo Au Siseministeeriumist, Anu Korb Eesti Kirjandusmuuseumist, Rein Purje Eesti Memento Liidu Harjumaa Ühendusest ja
Peep Varju Eesti Represseeritute Abistamise Fondist. Žürii hindas anonüümseid töid, millest oli kõrvaldatud kõik õpilasele ja koolile viitav. Hindamistulemuste liitmisel selgusid vanuseklasside parimad tööd.

Vanuseklassis 5.-6. klass laekus 8 tööd ning välja anti I koht, II–III koht läks jagamisele. Vanuseklassis 7.–9. klass laekus 32 tööd ning lisaks I, II ja III kohale märgiti ära kolm eriauhinnalist tööd. Vanuseklassis 10.–12. klass laekus 61 tööd ning välja jagati I koht ning kaks II ja kaks III kohta. Üldvanuseklassis laekus kokku 6 tööd. Oli nii töid, mis oli kirja pandud hiljuti koolitee lõpetanute poolt, kui ka meenutajate endi poolt kirja pandud mälestusi. Välja anti kaks I–II kohta, III koht ning üks eriauhind.

 

5.–6. klass

I koht – Annemari Adler. Hilda Adleri mälestused.

II–III koht – Annabel Vahesalu ja Maris Viirg (ühistöö). Venda Lindla mälestused.

II–III koht – Annabel Vahesalu ja Maris Viirg (ühistöö). Leida Übiuse mälestused.

 

7.­–9. klass

I koht – Merylin Tamm. Ellen Tamme mälestused.

II koht – Marie Palmet. Ülo Palmeti mälestused.

III koht – Diana Migur. Aivo Kuninga mälestused.

Eriauhind – Katariina Sofia Päts. Matti Pätsi mälestused.

Eriauhind – Helen-Carol Sepp. Ants Laaneotsa, Vaike Sapase, Pille Heide mälestused (3 tööd).

Eriauhind – Reelika Tilk. Kalju Sarapu mälestused.

 

10.–12. klass

I koht – Heli Parašin. Malle Jakobsoni mälestused.

II koht – Andra Perv. Mai Perve mälestused.

II koht – Agnessa Torop. Tiiu Tirmannu mälestused.

III koht – Monika Hatto. Vilma Miralda Picheni mälestused.

III koht – Johannes Palo ja Markus Palo (ühistöö). Allan Ontoni mälestused.

 

Üldklass

I–II koht – Enn Tomson. Enn Tomsoni mälestused.

I–II koht – Karin Allikas. Mart Allika ja Eha Pundi mälestused.

III koht – Taavi Murel. Ants Haidla ja Anu Endo mälestused.

Eriauhind – Kadri Kuurberg. Vilhelmine Kuurbergi mälestused.

 

Koolidest olid kõige aktiivsemad osalejad Gustav Adolfi Gümnaasium, Kilingi-Nõmme Gümnaasium ning Pärnu-Jaagupi Gümnaasium.

Juhendajatest Gustav Adolfi Gümnaasiumi pedagoog Anu Kell, kelle juhendamisel saabus 42 võistlustööd. Samuti Pärnumaa koolide pedagoogid Elve Tamvere ja Ly Kuningas.


Konkurss on jätk 2010/2011. aastal Eesti Memento Liidu korraldatud võistlusele, mille käigus koguti 69 huvitavat mälestuslugu teemal “Küüditatute koolilood”. Töödest on koostatud raamat “Siberi karm kool”, mis on saadaval raamatupoodides.

 

Konkursi korraldajad: Okupatsioonide Muuseum, Eesti Memento Liit ja MTÜ Siberi Lood.

Projekti toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Represseeritute Abistamise Fond.

Vaata ka konkursi kodulehekülge: www.siberilood.ee

 

Fotol on konkursil osalejad

Foto: Heidi Tooming

 

Lehekülg 9 / 21