Tulipunkt. Ukraina-teemaliste mõttekodade sari

Prindi

 

 

Okupatsioonide Muuseum kutsub kaasamõtlejaid üles kogunema Ukrainat toetavasse mõttekotta


Mõttekodade sari “Tulipunktˮ toimub Okupatsioonide Muuseumis alates 21. märtsist reedeti kell 16.00-18.00. Mõttekoda on ellu kutsutud, et mõtestada Ukrainas toimuvat ja mõista paremini ühiskondlikke protsesse ning Venemaa käitumist ka Baltikumis. Sarjas on toimunud kuus kogunemist.

 

Vaata ka Ukraina-teemalist blogi Baltic Scholars for Ukraine

 

 

Toimunud üritused sarjas "Tulipunkt":


9. mail, Euroopa päeval oli ekraanil dokumentaalne film sündmustest Maidanil “Demokraatia hindˮ.
Film jõudis ekraanile koostöös Ukraina saatkonnaga Eestis ja Eesti Ukrainlaste Kongressiga.

 

 

23. aprillil esines loenguga „The End of the Soviet Ukraine. What’s Next?“ / "Nõukogude Ukraina lõpp. Mis edasi?" Ukraina teadlane ja ühiskondliku elu tegelane Mykola Riabchuk.

Mykola Riabchuk 23.04.2014

Mykola Riabchuk on poliitika- ja kultuurianalüütik, Kiievi Poliitika- ja Rahvusuuringute Instituudi vanemteadur, Ukraina juhtiva sõltumatu mõtte ajakirja "Krytyka" kaasasutaja ja toimetuskolleegiumi liige ning hetkel ka külalisteadur Inimuuringute Instituudis Viinis. Loe lähemalt edasi siit...
Tema viimane raamat "Gleichshaltung. Authoritarian Consolidation in Ukraine, 2010-2012" avaldati eelmisel aastal Kiievis ukraina ja inglise keeles.

Loeng toimus vene keeles. Üritus sai teoks koostöös Avatud Eesti Fondiga. Mykola Riabchuk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Loe intervjuud: "Kultuurianalüütik: Ukraina on postkoloniaalne riik"
(ERRi uudisteportaal 24.04.2014)

 

Vaata intervjuud: Tallinna TV Uudised 23.04.2014

 

 

 

 

 

 

17. aprillil astusid huviliste ette ajakirjanik ja blogi vkop.eu looja Vladislav Kopõlkov ning Peterburi linnauurija-urbanist Sophy Chilingarova.
Nad vahendasid värskeid muljeid Maidanilt, selgitasid tausta ning rääkisid lugusid inimestest, kes seal viibivad ja kes said rahutuste ajal kannatada.
Nende ettekanne “Ukraina muutuste ootuses” andis lisaks ülevaate kohalike elanike igapäevaelust, nende võimalustest ületada tavaelu raskusi sel üleminekuperioodil ning kirjeldas, mida kujutab endast tänane Maidan. Peale ettekannet toimus vestlusring ja aktiivne arutelu. Üritus toimus vene keeles. Kohtumine sai teoks koostöös Ukraina saatkonnaga.

 

 

11. aprillil esines ajaloolane ja õppejõud Toomas Alatalu ettekandega "Ukraina kolmhark: parlamentaarne revolutsioon, anneksioon ja rusikavõitlus".

Toomas AlataluToomas Alatalu on oma ettekande kokku võtnud nii: "Kuna Eesti on – nagu Ukrainagi – Venemaa piiririik, siis on oluline saada kinnitust, et sealne revolutsioon toimus igati legaalselt, samas kui Krimmi annekteerimine käis suuremate vigadega kui 1940. aasta sündmused Balti riikides. Ukraina tõsiseks hädaks pärast oranži revolutsiooni algust on olnud enamvähem võrdsete vastandjõudude komme rääkimise asemel käed käiku lasta. 10 aastat tagasi palusid nad ise Balti Assambleelt abi poliitkultuuri tõstmiseks ja... ei saanud!?".

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4. aprillil avas Okupatsioonide Muuseum fotonäituse “Ukraina. Euromaidanˮ, mis on pühendatud sündmustele Ukrainas, mis algasid novembris 2013. Näitus toob vaatajani Alex Zakletskyj, Oleksiy Temchenko, Tetiana Davydenko, Andriy Vytvytskyj, Maksym Kudymets’i Maidanil tehtud fotod, millel on jäädvustatud kolme protestikuu ajalugu selle rahumeelsest algusest kuni traagilise lõpuni. Näituse taustast rääkis Tartu Ülikooli teadur dr Kateryna Pavlyk.

Vaata videolõiku näituse avamisest 04.04.2014 siit...

Näituse avamisest "Aktuaalses Kaameras" 04.04.2014

"Aktuaalne Kaamera" vene keeles "Актуальная камера" на русском языке 04.04.2014

Näituse avamine

Kateryna Pavlyk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Näituse avas sõnavõtuga „Ukraina sündmustest ja Euroopa Liidu poliitikast“ Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne KelamTunne Kelami sõnavõtt selgitas, et sõjalise jõu kasutamine Ukraina euroopaliku arengusuuna ning territoriaalse terviklikkuse vastu ohustab kõigi Ida-Euroopa riikide julgeolekut. EL ja NATO reaktsiooni selgusest ja jõulisusest, samuti selle üksmeelsusest oleneb edasiste sündmuste käik. Venemaa näol on tegemist suurriigiga, mille poliitikaks on omaenda huvide teostamine naabrite suveräänsuse ning rahvusvahelise õiguse süstemaatilise rikkumise arvelt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

28. märtsil astus kuulajaskonna ette Christi Sepp teemal “Meie õppetundidest nende õppetundideni: sissevaade Krimmi hariduselu korraldusseˮ.

Vaata videolõiku Christi Sepa 28.03.2014 ettekandest siit...

Foto: Okupatsioonide Muuseum

Christi Sepp õpetas neli aastat Krimmis Aleksandrovka keskkoolis eesti keelt ja kultuurilugu. Tema ettekande põhiosa keskendub Ukraina valitsuse poolt kiirelt vastu võetud keeleseaduse mõjule Krimmi paljurahvuselise elanikkonna suhtumise ja referendumi tulemuste kujundamisel. Lisaks koolikogemusele räägib ta ka muudest muljetest ja elust Ukrainas. 
Loeng toimus koostöös Eesti Instituudiga.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

21. märtsil pidas loengu “Krimmi annekteerimine: õppetund Eesti jaoksˮ Balti Vene Instituudi direktor Vladimir Juškin.

Vaata videolõiku Vladimir Juškini 21.03.2014 ettekandest siit...

Vaata Õhtulehe galeriid 21.03.2014 siit...

21.03 Vladimir Juškini loeng

Tulipunkti üritustesarja avas Ukraina suursaadik Eestis Viktor Kryzhanovsky. Üritus toimus koostöös Eesti Ukrainlaste Kongressiga.

Ettekanne oli vene keeles, üritust modereeris TLÜ ajaloo üliõpilane Ivan Lavrentjev, tehes vahekokkuvõtteid eesti keeles.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

"Tulipunkti" üritused on tasuta.


Täname annetuse eest ürituste toetuseks:

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus
Nordea Pank
EE171700017000673336