Boris Vilde ja prantsuse vastupanuliikumine

Prindi

Kireva elulooga etnoloog ja keeleteadlane Boris Vilde on tuntud kuju prantsuse vastupanuliikumises. Teda peavad oma rahvuskangelaseks nii prantslased kui venelased, samas oli Vildel oluline side ka Eestiga. Nimelt kolis 1908. aastal Venemaal sündinud Vilde 1919. aastal emaga Tartusse, kus ta lõpetas keskkooli ning õppis ülikoolis kaks aastat keemiat. 1932. aastal emigreerus Vilde Prantsusmaale, kus jätkas oma õpingud Sorbonne’i ülikoolis lingvistika ja etnograafia erialal ning asus tööle etnograafia muuseumisse Pariisis (Musée de l’Homme). Etnoloogina käis Vilde muuhulgas välitöödel ka Setumaal.

1940. aastal, kui Natsi-Saksamaa oli okupeerinud Prantsusmaa, moodustas ta oma muuseumis natsivastase rakukese, mis oli esimene selletaoline struktureeritud vastupanu Prantsusmaa territooriumil. Vilde moodustatud vastpanurakuke hakkas välja andma ajalehte “Résistance”, millesse koondati natsi- ja kollaborantide vastaseid uudiseid Ameerika ja Inglise ringhäälingust. Selle ajalehe järgi sai kogu prantsuse vastupanuliikumine oma nime — Résistance.

 

Näitus annab ülevaate Boris Vilde elust, tema tegevusest nii etnoloogi kui prantsuse vastupanuliikumise algatajana, aga ka tema liiga varajasest surmast. Näituse on koostanud Tatiana Fougal (Muséum National d’Histoire Naturelle ja Musée de l’Homme) ning see jõuab Okupatsioonide Muuseumisse koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis.

 

Näitus on avatud 12. jaanuarini 2014.