Reedel, 25. jaanuaril kell 15:00-17:00 toimub Okupatsioonide Muuseumis AJALOOSEMINAR “40 ja 30 – EESTI TAASISESEISVUMISELE TEED RAJANUD DOKUMENDID”

Prindi

Eesti vastupanuliikumiste 1972. aasta Memorandum ÜRO-le.

Euroopa Parlamendi 1983. aasta resolutsioon Balti rahvaste toetuseks.

Dokumentide koostamist ja rahvusvahelist mõju analüüsivad Tunne Kelam, Mati

Kiirend, Pearu Kuusk ja Lars Fredrik Stöcker.

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam räägib Memorandumi koostamisest
Euroopa Liidu liikmeks saamiseni.

Eesti Demokraatliku Liikumise liige Mati Kiirend annab ülevaate 1970.
aastate Eesti põrandaaluste liikumiste sümboolikast, tutvustades ka vapraid
mehi, kes nende liikumiste raames oma sihikindla valgustusliku tegevusega
kõigutasid nõukogude impeeriumi alustalasid ning andsid lootust
vabanemiseks.

Ajaloolane Pearu Kuusk, kelle peamisteks uurimisteemadeks on Eesti
vastupanuliikumise ajalugu ja kommunismi kuriteod, kõneleb märgukirjadest
kui Eesti vastupanuliikumise ühest võitlusvormist. Avalike märgukirjade
koostamine muutus Eestis 1970ndatel keelatud kirjanduse levitamise kõrval
tähtsaimaks vastupanuliikumise tegevussuunaks. KGB vastas sellele
jälitustegevuse intensiivistamisega ja mitmesuguste repressioonidega.
Repressiivorganite põhiliseks mureks oli sidemete tugevnemine Eesti, Läti ja
Leedu iseseisvuslaste vahel, informatsiooni pidev liikumine välismaa
massiteabesse ja uute inimeste lisandumine vabadusvõitlejate ridadesse.

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadur dr. Lars Fredrik Stöcker vaatleb
aastakümnendit Memorandumi koostamisest Euroopa Parlamendi resolutsioonini
kui olulist teetähist rahvusliku ärkamise ja laulva revolutsioonini viinud
protsessis. Oma ettekandes analüüsib dr. Stöcker ühelt poolt Lääneriikide
mittetunnustamispoliitika mõju siinsetele iseseisvusliikumistele ja eesti
pagulaskonna tegevusele Läänes ja teisalt 1972. aasta Memorandumi mõju
Lääneriikide poliitilisele diskursusele.

Ajalooseminaril osalejad saavad kaasa trükise, millesse on koondatud 1972.
aasta Memorandum kaaskirjaga ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile koos
täpsustuste ja kommentaaridega, 1979. aasta Balti Apell ning Euroopa
Parlamendi 1983. aasta resolutsioon Balti rahvaste toetuseks.

Kõik huvilised on oodatud!