Hirvepark 25

25 aastat tagasi toimus Eesti esimene rahvuslik kodanikualgatuslik meeleavaldus ajaloolise tõe jaluleseadmiseks.  Toona ei nõutud veel vabadust ega omariiklust, vaid Eesti okupeerimise alusdokumendi Molotovi-Ribbendropi  pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist.

1987 aasta juuli lõpus saatsid endised poliitvangid Lagle Parek, Heiki Ahonen, Tiit Madisson ja Jan Kõrb avaliku kirja EKP Ajaloo Instituudile, ajalehele „Rahva Hääl“ ja ajakirjale „Aja Pulss“, milles nõuti  Molotovi -Ribbentropi pakti avalikustamist  23. augustil, pakti  48. aastapäeval.  Seda muidugi ei juhtunud.

23. augustiks 1987 oli planeeritud Raekoja platsil pooleteist-tunnine  miiting, millega meenutada Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud salalepingu tõttu hukkunud eestlasi. Rahvast teavitati raadiojaamade „Ameerika Hääl“ ja „Vaba Euroopa“ vahendusel.

Viimasel hetkel tühistas linnavalitsus sündmuse toimumisloa Raekoja platsil. Seejärel asus Raekoja platsile kogunenud  rahvamasse  Harjumäele Linda kuju juurde juhatama pappruuporisse suuniseid jaganud Heiki Ahonen. Inimesed kandsid loosungeid „Tühistada Molotovi -Ribbendropi Pakt“, „Stalinlikud timukad kohtu alla“, „Enesemääramisõigust Baltimaadele“, „Vabadust Enn Tartole ja Mart Niklusele“,  „Salasitt läheb haisema“ jne. Koosolekule leiti spontaanselt sobilik koht Hirvepargi treppidel. Avakõnes rääkis Tiit Madisson Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungi lepingust ja selle salajastest lisaprotokollidest, mis jagas Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Esmakordselt avalikustati  ka lepingu rakendamisest põhjustatud  inimohvrite arv ja tõstatati küsimus Eesti omariikluse taastamisest. Mitmetuhandelise kuulajaskonna ees esinesid sõnavõttudega Lagle Parek, Heiki Ahonen, Erik Udam, Villu Rooda, Jüri Mikk, Roman Bode, Kalju Mätik ning luuletustega Merle Jääger ja Raivo Raave.

Ligi pool sajandit olid kõik poliitilised algatused olnud kommunistliku partei  range kontrolli all. Hirvepargi koosolek, kui okupeeritud Eesti esimene suur rahvuslik-poliitiline meeleavaldus, saadi  perestroika tuultes läbi viia jõustruktuuride  otsese sekkumiseta. Sündmus käivitas ühiskonnas diskussiooni ning julgustas poliitiliselt aktiivseid inimesi ja gruppe. Ühtlasi toimus ka oluline läbimurre rahvusvahelisse meediasse raudse eesriide tagant.  Tänu pagulaste heale ettevalmistustööle jõudis okupeeritud Balti riikide teema suurte Ameerika ajalehtede esikülgedele. Hirvepargi algatuse õnnestumine suunas Eesti järgnevad sündmused eetilise, õigusliku ja rahvuslik-demokraatliku arengu rööbastele, mis hakkasid viima ehtsa iseseisvuse taastamise suunas.

„Hirvepark 25“ Okupatsioonide Muuseumis 23.augustil 2012

12.00 – 13.30 Linastub Jaan Kolbergi dokumentaalfilm „Rahva vabadus“ 90 min.

14.00 – 15.00 meenutavad ja analüüsivad Hirvepargi sündmusi

Lagle PAREK, Hirvepargi korraldustoimkonna liige: Hirvepargi koosoleku ettevalmistamisest

Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi liige: Hirvepargist taasiseseisvumisele

Mari-Ann KELAM, Eesti esindaja Ühendatud Balti Ameerika Komitees 1987 – 1993: USA senaatorite kiri Gorbatšovile

Mart NUTT, Riigikogu Liige  ja Inimõiguste  Instituudi esimees: Inimõigused kui Eesti iseseisvuse nurgakivi

 

Taustaks slaidiprogramm.

Olete oodatud!