Poliitilised vahistamised Eestis aasatel 1940-1988 (analüütiline ülevaade)

Prindi

Leo Õispuu, Eesti Represseeritute Registri Büroo juhataja

Analüütiline ülevaade

Poliitilistel põhjustel okupatsioonivõimude poolt vahistatud Eesti kodanike üldarvuks saame L.Talve artiklist [1] mitte vähem kui 90 tuhat, neist umbes 10% Saksa okupatsiooni aastatel. L.Talve surma tõttu jäi edaspidine ülaltoodud andmete täpsustamine tegemata. E.Laasi kirjutab [2], et juba enne seda, kui nõukogude võim Eestis 21. juulil 1940 välja kuulutati, hakati inimesi vangistama. K.Arjakas kirjutab [3] okupatsioonide ohvritest tuhandelise täpsusega: "1940. aasta augustist kuni aasta lõpuni kadusid teadmatusse umbes 1000 inimest; sõja algul langes hävituspataljonide ja Punaarmee ohvriteks umbes 2000 tsiviilisikut. Saksa okupatsiooni ajal lasti maha või suri koonduslaagris umbes 4000 eestlast" jne. R.J.Misiunase ja R.Taagepera avaldatud [4] Eesti rahvastikumuutuse andmetest leiame: nõukogude ja natside deporteerimised ning hukkamised 1940-41 kokku 15000 isikut, 1941-45 10000 isikut, 1944-45 30000 isikut jne. Ka need andmed on ülemäära ligikaudsed. Deporteerimistest, massimõrvadest ja genotsiidist Eestis, eriti 1941. ja 1949. aastate küüditamistest, on arvukalt lehekülgi kirjutatud raamatutes [5] ja [6], kuid arvandmed arreteerimistest praktiliselt puuduvad. Seega teadaolevad avaldatud arvandmed represseerimistest, eriti vahistamistest on ebatäpsed ja lünklikud. Professor H.Ligi poolt uuritud Eesti rahvastikukaotuste teema ja eriti erisurmade andmebaasi lõpetamine ning avaldamine tema kolleegide poolt [7] oleks tänuväärne täiendus käesoleva arreteeritute teema juurde.

Kogu tsiviliseeritud maailmas peetakse loomulikuks, et ükski riik ei loe oma ohvreid nimetult miljonites või tuhandetes. Loodame, et ka Eesti ajaloo repressiivpoliitika kontseptsioonide alus-materjaliks saavad nimekirjad, mis sisaldavad iga isiku identifitseerimist võimaldavaid andmeid, on kompetentsel tasandil kontrollitud ja võib olla isegi kinnitatud. Arreteeritute register-andme-baasi väljatöötamine on "Memento" teabe- ja ajalootoimkonnal ning Eesti Represseeritute Registri Bürool (ERRB) lõpetamata, kuid 17 tuhande isiku analüüsitud andmete alusel, mis ilmselt moodustavad umbes ühe kolmandiku või neljandiku lõplikust KGB poolt arreteeritute andmebaasist Eesti arhiivides, on otstarbekas teha esialgse ülevaate.

Algandmete iseloomustamine

Allpool on töödeldud nende vahistatud Eestimaa elanike andmeid, kes rehabiliteeriti Eesti Vaba-riigi Ülemkohtu ja Eesti Vabariigi Prokuratuuri poolt. Nii ülemkohtu kui ka prokuratuuri rehabi-liteerimise koondkaustadest kirjutati andmeid välja spetsiaalselt trükitud tabelvormidele. Nendel vormidel, mis arvestasid edaspidist andmete masintöötlemist, on 13 lahtrit (parameetrit) isiku kohta ja vajaduse korral on võimalus ära märkida huvitavaid lisaandmeid-kommentaare. And-mete väljakirjutamist vormidele alustasid ERRB töötajad Mare Saks ja Ilme Peda veebruaris 1992. aastal dotsent Leo Talve juhtimisel. Siis ei olnud veel võimalik pääseda siseministeeriumi arhiivi ja ühtlasi sisaldavad ülemkohtu ning prokuratuuri rehabiliteeritute koondkaustad sise-ministeeriumi ja julgeoleku arhiivitoimikutest väljakirjutatud kontsentreeritud ning mingil mää-ral süstematiseeritud andmeid. See võimaldas 1992. aasta lõpuks tabelvormidele välja kirjutada ligi 14000 isiku andmed ja 1993. aasta lõpuks, kui me jätkasime juba vahistatud isikute andmete väljakirjutamist KGB arhiivitoimikutest, jõudsime 20000 isiku andmete sisestamiseni arvutisse.

Siin analüüsitavate isikute toimikud on nüüd Eesti Riigiarhiivi Filiaali fondis N°130 nimetusega "Lõpetatud juurdlustoimikud" piirdaatumitega 1954-1990, säilikute (toimikute) koguarvuga 14464 ja alalise säilitustähtajaga. Osa arreteeritud isikute toimikud on ERA Filiaali fondis N°129 nimetusega "Juurdlustoimikute kollektsioon", säilikute koguarvuga 13843 tükki ja samuti alalise säilitustähtajaga, nagu on kirja pandud 1992. aasta 1. jaanuari seisuga. Fondide N°129 ja 130 ühes säilikus on 1 kuni 12 arreteeritud ja süüdi mõistetud isiku dokumendid. Isikute kartoteegi-kaarte on välja kirjutatud umbes 70000 fondidele N°129 ja 130 kokku.

Aastatel 1940 kuni 1988 arreteeritud ja siin analüüsitud 10200 isiku süüdimõistmisel on aluseks olnud 12852 korral nimetatud paragrahvid, ning seejuures sagedasemad paragrahvid olid alljärgnevad:

Paragrahv

Sagedus

Protsentides

Karistusmäär

58-1 "a"

6739

52.4

mahalaskmine või 10 aastat

58-11

2642

20.6

6 kuust kuni mahalaskmiseni

17-58-1 "a"

488

3.8

kuni mahalaskmiseni

58-1 "b"

367

2.9

ainult mahalaskmine

58-10 lg.1

275

2.1

mitte alla 6 kuud

60 lg.3

250

1.9

kuni 1 aasta (kulakumaksud jne.)

58-13

214

1.7

3 aastat kuni mahalaskmine

58-12

204

1.6

mitte alla 6 kuud

58-3

185

1.4

3 aastat kuni mahalaskmine

182 lg.1

174

1.4

erinev - sõltuvalt asjaoludest

Kõik need paragrahvid on "VNFSV kriminaalkoodeksist", mis võeti vastu 22. novembril 1926 ja kehtis Eestis 1940. aastast (tagasiulatuva toimega) kuni 1. aprillini 1961. Paragrahv 58-1 "a", mille alusel karistati 52.4 % arreteeritutest, on alljärgneva sisuga [8]:

"Kodumaa reetmise, s.t. tegude eest, mis on toime pandud NSVL kodanikkude poolt NSVL sõjalise võimsuse, NSVL sõltumatuse või tema territooriumi puutumatuse kahjustamiseks, nagu spionaaz, sõjalise või riikliku saladuse väljaandmine, üleminek vaenlase poole, põgenemine või lendamine välismaale, karistatakse kriminaalkaristuse ülemmääraga -

mahalaskmisega, ühes kogu vara konfiskeerimisega, kergendavail asjaoludel aga - vabaduskaotusega kümneks aastaks, ühes kogu vara konfiskeerimisega".

Arreteeritutest 20.6% karistati paragrahvi 58-11 alusel, mis on alljärgneva vaikeiga:

"Igasugune organiseerimistegevus, mis on sihitud käesolevas peatükis (Riiklikud kuriteod §58-1 kuni §59-13) ettenähtud kuritegude (kontrrevolutsioonilised ja NSVL-le eriti oht-likud valitsemiskorra-vastased) ettevalmistamisele või toimepanemisele, samuti osavõt-mine organisatsioonist, mis moodustatud käesolevas peatükis ettenähtud (§58-1 ... §58-14, §59-1 ... §59-13) mõne kuriteo ettevalmistamiseks või toimepanemiseks, toob kaasa -

sotsiaalse kaitse vahendid, mis ette nähtud käesoleva peatüki vastavais para-grahvides".

Tabel 1

Aastatel 1938-1988 arreteeritud 17168 Eesti elaniku andmed aastate

lõikes ja summarselt

Aasta

Arreteeritute

Mitmele on

Keskm.

Surma-

Laagris

Mehi

Naisi

arv,

karist.

kar. määr,

otsuseid

surnute

määratud

aastates

arv

38

2

2

7.50

0

2

2

0

39

2

1

8.00

1

2

2

0

40

486

340

8.10

126

332

477

9

41

3643

2177

6.88

1248

2470

3348

295

42

115

34

8.65

11

25

113

2

43

45

32

9.84

6

9

41

4

44

1910

1783

12.44

84

616

1823

87

45

4628

4477

10.14

31

1010

4292

332

46

823

793

9.41

5

136

737

86

47

412

395

12.90

1

46

341

71

48

897

882

16.45

0

73

714

182

49

1050

965

13.63

1

64

743

304

50

1371

1337

17.17

9

71

1059

310

51

1014

981

20.12

11

59

824

185

52

324

312

16.11

3

13

260

64

53

180

173

16.77

0

6

138

42

54

12

11

8.91

1

2

8

4

55

13

11

12.64

0

0

12

1

56

14

13

8.08

1

0

14

0

57

15

15

6.33

0

0

12

3

58

5

5

10.80

0

1

4

1

59

9

9

5.44

0

0

9

0

60

0

0

0.00

0

0

0

0

62

8

7

3.71

0

0

8

0

63

1

1

2.00

0

0

1

0

64

3

3

1.33

0

0

3

0

66

1

1

2.00

0

0

1

0

68

1

0

0.00

0

0

1

0

70

2

2

9.50

0

0

2

0

71

2

1

6.00

0

1

2

0

74

2

2

5.00

0

0

2

0

75

3

2

4.50

0

1

3

0

77

1

0

0.00

0

0

1

0

80

4

2

6.00

0

0

4

0

81

2

1

2.00

0

0

2

0

83

3

3

5.33

0

0

2

1

84

2

1

4.00

0

0

2

0

85

1

1

3.00

0

0

1

0

88

1

1

2.00

0

0

1

0

Teadmata

161

15

10.33

11

39

98

26

1938-88

17168

14791

12.01

1550

4978

15107

2009

%

100%

86.2

9.0

29.0

88.0

11.7

Niisiis rakendati vahistamistel Eestis (ülemkohtu rehabiliteeritud 10200 isiku dokumentide and-metel) "kontrrevolutsiooniliste kuritegude" paragrahve 58-1 ...58-14 summarselt 92.3% sage-dusega; "NSVL-le eriti ohtlike valitsemiskorra-vastaste kuritegude" paragrahve 59-1 ... 59-13 rakendati kõigest 0.16% sagedusega; ühe isiku suhtes rakendati keskmiselt vähemalt 1.26 erinevat paragrahvi. Süüdimõistmise alusparagrahvid ei ole teada 13.8% arreteeritutest.

Analüüsi algandmed on välja kirjutatud EV Prokuratuuri ja Ülemkohtu arhiividest, vähemal määral (senini) otseselt KGB arhiivitoimikutest ja "Memento" teabe- ja ajalootoimkonna ning Muinsuskaitse täidetud küsitluslehtedelt (viimaseid kasutati algandmete täpsustamiseks ja täien-damiseks). Prokuratuuri ja ülemkohtu andmete iseloomustamiseks on koostatud alljärgnev tabel:

Allikas

Isikute arv

Surma- otsuseid,%

Surid kinnipidamis- kohtades%

Mehi,%

Naisi,%

Sugu teadmata,%

Prokuratuur

6968

15.5

40.9

85.6

14.0

0.4

Ülemkohus

10200

4.6

20.9

89.7

10.1

0.2

Summeeritult on need andmed tabelis 1. Arreteeritute soolise ja vanuselise struktuuri algandmed on tabelis 2 promillides. Vanus arreteerimisel on teadmata 2.4% isikutel ja arreteerimisaasta puudub 0.9% isikutel. Surmaotsuseid meile teada olevatel andmetel ei jäetud täide viimata. Tabelis 1 lahter "Laagris surnute arv" hõlmab surmajuhtumeid eeluurimisel, transpordil laag-risse ja vanglates ning laagrites, kuid ei hõlma mahalaskmisi, mis on eraldi lahtris. Algaasta 1938 tähendab seda, et KGB tegevus ennetas poliitilisi sündmusi.

Tabel 2

Arreteeritute sooline ja vanuseline

struktuur (9593 isiku andmete alusel)

Andmete analüüs

Toetudes ülaltoodud algandmete iseloomustusele loeme analüüsi aluseks võetud 17168 isiku andmeid küllaldaselt esinduslikuks väljavõtteks lõplikust arre-teeritute andmemassiivist, mis eespool väljakirjutatud andmetel ilmselt saab sisaldama (paari aasta töö tule-musel) 70-90 tuhande isiku andmeid. Seega kasutatav väljavõte 17 tuhat on 1/4 ... 1/5 lõplikust arreteeritute andmemassiivist.

Vanus

Arv

Mehi

Naisi

0/00

0/00

13-14

1

0.1

0

15-19

411

37.2

5.6

20-24

1024

93.5

13.2

25-29

1012

91.1

14.4

30-34

1199

115.5

9.5

35-39

1418

136.5

11.4

40-44

1536

148.8

11.4

45-49

1230

116.7

11.6

50-54

843

78.2

9.7

55-59

506

46.6

6

60-64

226

21.6

2

65-69

122

10.7

2

70-74

41

3.3

0.9

75-79

17

1.6

0.2

80-83

7

0.6

0.1

13-83

9593

902.0

98.0

Arreteeritud ja süüdimõistetud isikute arv aastate lõikes perioodile 1938-1960 on kujutatud joonisel 1. Sellel joonisel kujutatud andmetel oli arreteerimistel 3 maksimumperioodi: aastatel 1940-1941 kokku 2.8+ +21.2=24.0% arreteeritutest, aastatel 1944-1946 kokku 11.1+27.0+4.8=42.9% ja aastatel 1948-1951 kokku 5.2+6.1+8.0+5.9=25.2%. Need kolm vahistamislainet, ilma vahepealsete aastate pidevat KGB tegevust arvestamata, moodustab vahistamiste koguarvust 92.1% kokku. 1941. aasta suur vahistamiste arv on osaliselt seletatav sellega, et 1941. aasta juuniküüditamisel perekonnapead arreteeriti ja lahutati naistest-lastest.

Vahistatutele määratud aastakeskmised karistumäärad aastatena perioodile 1938-1960 on kujutatud joonisel 2. Kogu perioodi 1938-1988 keskmisest 12.01 aastasest karistusmäärast suuremad aastakeskmised olid 1944., 1947.-1953. ja 1955. aastatel. Ajavahemikul 1947-1953 ilmselt rakendati 25+5+5 aastaseid karistusmäärasid, siin on vangistusaastad + asumisaastad + õiguste kaotamise aastad komplektselt antud.

Vahistatud isikute sooline ja vanuseline struktuur on kujutatud rahvastikupüramiidina joonisel 3. Aastatel 1938-1988 arreteeritud Eesti elanike sooline ja vanuseline struktuur joonisel 3 oluliselt ei erine Tartu Ülikooli teadlaste A.Rahi ja A.Must'a koostatud "Kuni 1949. aastani Nõukogude vangilaagrites hukkunute (erisurmade) rahvastikupüramiidist", vt. [7]. Järelikult kinnipidamis-kohtades surid Eestimaa elanikud proportsionaalselt vanuseklasside arvukusele, mitte peamiselt vanemad inimesed, nagu toimub vabaduses. Joonisel 3 puudub kõige nooremate vanuseklass, 13-14 aastased 0.1 promilliga. Seega arreteeriti nii raukasid kui ka alaealisi.

Esialgsed järeldused

1. Poliitilistel põhjustel aastatel 1940-1988 Eestis vahistatud isikutest lasti maha keskmiselt 9% ja täiendavalt sellele suri kinnipidamiskohtades 29%, seega nõukogude genotsiidi-ohvreid on kokku 38% vahistatud isikute arvust, vt. tabel 1.

2. Vahistamistel võib eraldada 3 maksimumperioodi (lainet):

2.1. 1944.-1946. aastatel, 3 aastaga arreteeriti 42.9% üldarvust;

2.2. 1948.-1951. aastatel, 4 aastaga arreteeriti 25.2% üldarvust ja

2.3. 1940.-1941. aastatel, 1.5 aastaga arreteeriti 24.0% üldarvust.

Kõige suurem vahistamiste intensiivsus oli 1941. aastal ja 1945. aastal.

3. Ajavahemikul 1938-1988 keskmiseks karistusmääraks oli 12.01 aastat. Sellest keskmisest karistusmäärast suuremad aasta keskmised olid aastatel 1944, 1947-1953 ja 1955. Maksimaalne aasta keskmine karistusmäär oli 20.12 aastat 1951. aastal, siis kui rakendati laialdaselt 25+5+5 aastaseid karistusmäärasid.

4. Arreteeritute eeldatavast lõplikust üldmassiivist 80000 isikut moodustavad ainuüksi 3 aasta (1944-1946) vahistamised 42.9% ehk 34.3 tuhat isikut. Need 34 tuhat isikut olid vahistamisel suhteliselt noored inimesed, tõenäoliselt 88% ulatuses mehed ja 38% neist surid laagrite ebainimlikes tingimustes. Seega 3 aasta vahistamiste genotsiidikuritegu (kol-mest vahistamistelainest suurim, üksinda) ületab arvuliselt paljuräägitud 1941. aasta ja 1949. aasta paari päeva massiüritusena teostatud naiste/laste küüditamised kokku võetuna.

Ettepanek

Eesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule:

Tunnistada järelduste punktis 2 nimetatud vahistamiste maksimum-perioodid Eesti rahva vastu toime pandud kolmeks eraldi genotsiidi-ürituseks.

Käesolev artikkel baseerub suure kollektiivi mitmeaastase töö tulemustele. Erilist tänu tehtud töö eest väärivad kollektiivi liikmed L.Talve (posthuumselt), M.Saks, I.Peda, T.Harju, V.Holoszay, G.Talve, Ü.Ojatalu ja teised.

Kasutatud kirjandus

1. Leo Talve "Repressioonide alla kannatas pool Eesti elanikkonnast". "Memento" teabe- ja ajalootoimkonna ülevaade. Rahva Hääl, 19.-23. oktoober 1991. (Rahvastikunihked Eestis).

2. Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koost. S.Õispuu. Autorid A.Aarelaid, J.Ant, K.Arjakas, M.Laar, E.Laasi, H.Valter, L.Õispuu, S.Õispuu jt. Tallinn: Koolibri, 1992. 335 l.

3. Eesti ajalugu. Õpik 11. klassile. K.Arjakas, M.Laur, T.Lukas, A,Mäesalu. Tallinn: Koolibri, 1991. 479 l.

4. R.J.Misiunas, R.Taagepera. The Baltic States Years of Dependence 1940-1980. C.Hurst&Company, London, 1983. 275 p.

5. The Baltic States 1940-1972. The Baltic Committee in Scandinavia. Stockholm, 1973. 121 p.

6. A.Vööbus. Studies in the History of the Estonian People XIII. ETSE, Stockholm, 1984. 213 p.

7. A.Rahi, A.Must. Katkenud töö. Herbert Ligi: Eesti rahvastikukaotused Nõukogude Liidu vanglates ja sunnitöölaagrites. Kleio 8, 1993. Ajaloo ajakiri. L. 8-15.

8. VNFSV kriminaalkoodeks. II trükk. ENSV Kohtu Rahvakomissariaat. Tallinn, 1941. 219 l.

Ettekanne konverentsil

"Eesti Riigi ja rahva vastu toime pandud kuriteod",

25.-26. märts 1994. a.