Aadu Oll 2 - NSVL SM erilaagrites kinnipeetavate režiimi J U H E N D

Saada link Prindi PDF
Artikli sisukord
Aadu Oll 2
Isikunimede register kinnipidamiskohtade järgi
Kolõma vangide register ERRB raamatute
Kaug-Põhja territooriumi haldusjaotus
N S V L i i d u s i s e m i n i s t r i k ä s k k i r i 1948
NSVL SM erilaagrites kinnipeetavate režiimi J U H E N D
Siseministeeriumi erilaagrites kinnipeetavatele keelatud esemete N I M E K I R I
Kõik leheküljed

 

NSVL SM erilaagrites kinnipeetavate režiimi

J U H E N D

 

I ÜLDMÄÄRUSTIK.

1. NSVL SM erilaagrid organiseeritakse vabadusekaotusele mõistetud spioonide, diversantide, terroristide, trotskistide, parempoolsete menševike, esseeride, anarhistide, natsionalistide, valgeemigrantide ja teiste nõukogudevastaste organisatsioonide, gruppide liikmete ning oma nõukogudevastaste sidemete ja vaenuliku tegevuse tõttu ohtlike isikute kinnipidamiseks.

Muude kuritegude eest süüdimõistetute kinnipidamine erilaagrites on keelatud.

Erilaagrid alluvad otseselt NSVL SM Laagrite Peavalitsusele.

2. Kinnipeetavad saadetakse erilaagritesse NSVL Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi suunamise alusel. Nii kinnipeetavate erilaagritesse saatmine kui ka ühest erilaagrist teise üleviimine toimub vastavalt NSVL SM Laagrite Peavalitsuse antud personaalsetele korraldustele kooskõlastatult NSVL RJM-ga.

Erilaagrites kinnipeetavate uurimis- ja kohtuorganitesse väljakutsumine toimub NSVL RJM "A" osakonna juhendi põhjal.

3. Erilaagrites kinnipeetavatele kehtestatakse range režiim, mis kindlustab usaldusväärse isolatsiooni ja range distsipliini.

Range režiim näeb ette:

- kinnipeetavate kasutamist peamiselt rasketel füüsilistel töödel tugevdatud valve all;

- kinnipeetavate konvoivaba liikumise kategoorilist keeldu;

- kinnipeetavate tugevdatud jälgimist elutsoonides ja tootmisobjektidel;

- karistusaja vähendamise ja muude soodustuste, sealhulgas premeerimise keeldu;

- kinnipeetavatele üleastumiste ja kuritegude eest korgendatud karistusmäärade rakendamist;

- kinnipeetavatele kehtestatud tootmisnormide täitmise ranget noudmist.

4. Sunnitööle moistetuid, kes kuuluvad sooritatud kuriteo koosseisu järgi erilaagritesse üleviimisele, peetakse erilaagrites kinni sunnitöölistele ettenähtud allüksustes ja neid rakendatakse tööle ülejäänud kinnipeetavatest eraldi.

5. Kinnipeetavatele antakse laagrisse saabumisel välja vangi üleroivad, mis on valmistatud spetsiaalsest triibulisest kangast.

Kinnipeetavatel on keelatud tsiviilroivaste kandmine nii elutsoonis kui ka tootmistööl.

6. Igale vangile, keda peetakse kinni erilaagris, antakse number, mis kinntatakse kandmiseks eraldatud riietusele.

Numeratsioon kulgeb numbrist "1" kuni numbrini "999", selle ette kirjutatakse tähed "A", "", "B" jne. Number koos tähega kirjutatakse üles järgmiselt:

A-1, A-2 .... A-999,

-1, -2 .... -999,

-1, -2 .... -999.

Erilaagrist vabastamise ja asumisele saatmise korral vetakse laagris vlja antud leriided ra ja vahetatakse erariiete vastu.

7. Grupiviisiliste kuritegude kaassdlasi peetakse kinni laagri eri allksustes vi erinevates erilaagrites.

8. Laagri režiimi ja töö eriti kuritahtlike rikkujate, pogenemissoodumusega kinnipeetavate, kriminaal-bandiitliku elemendi ja erilaagris sooritatud kuritegude eest süüdimoistetute karistamiseks on igas laagri allüksuses sisse seatud 15-20 inimesele moeldud üldkambritega karistusbarakk ja kivi- voi palkseintega hoonetes üksikkongidega kartser.

9. Erilaagrites kinnipeetavatele ei ole ette nähtud ergutusi ega soodustusi.

10. Erilaagri ja konvoivägede ohvitseridel, valveteenistuse töötajail ja vabapalgalistel on laagri territooriumil elamine keelatud. Laagri allüksuse staabi paigutamine elutsooni ning ohvitser- ja vabapalgalise kooseisu mistahes massi- ja teenistuslike ürituste läbiviimine laagritsoonis on kategooriliselt keelatud.

11. Kinnipeetavate laagrisse vastuvotmisel toimub nende pohjalik läbiotsimine ja asjade ülevaatus.

Esemed, millede laagris hoidmine on keelatud (lisa nr. 1), voetakse ära. Isiklikud asjad (välja arvatud need, mida on lubatud kasutada) pannakse hoiule, väärtasjad - laagri kassasse, raha kantakse kinnipeetava isiklikule arvele. Läbiotsimise tulemused vormistatakse aktiga, ära antud isiklike asjade ja väärtesemete kohta antakse kviitung.

12. Pärast läbiotsimist kuuluvad kinnipeetavad täielikule sanitaarkorrastusele ja meditsiinilisele läbivaatusele ning paigutatakse 25 ööpäevaks karantiini. Kui neid sealt vajaduse korral tööle viiakse on nad teistest kinnipeetavatest eraldi.

13. Perioodiliselt, mitte harvem kui kord nädalas, teostab laagri allüksuse ülem koos operatiivtöötaja, valveteenistuse ülema ja valveteenistuse valvekorrapidajaga laagri elutsooni hoonete läbiotsimise koos koigi kinnipeetavate kohustusliku läbiotsimisega.

Kinnipeetavate läbiotsimine toimub ka pääslas iga kord kinnipeetavate elutsoonist välja tööle viimise ja tagasitoomise korral.

Keelatud esemed (lisa nr. 1) voetakse kinnipeetavatelt nende avastamise korral ära, nende omamises süüdiolevaid isikuid karistatakse.

Elubarakist keelatud esemete leidmise korral, kui nende omanikku ei onnestu kindlaks teha, karistatakse koiki selles barakis kinnipeetavaid.

14. Erilaagrite konvoi-valveteenistus ja kontroll-läbilaskepunktide teenistus moodustatakse siseministeeriumi konvoivägede baasil.

Alalist valvet kinnipeetavate elutsoonides ja tootmisobjektidel teostab NSVL SM Laagrite Peavalitsuse organiseeritud sisemine valveteenistus.

15. Erilaagrite valveteenistuse isikkoosseis komplekteeritakse kontrollitud valvuritest, eelistatavalt kommunistide ja kommunistlike noorte hulgast, kellel on valvetöö kogemus.

16. Erilaagrites kinnipeetavatele range režiimi kindlustamise huvides tugevdatakse sisemist valveteenistust isikkoosseisu arvu suurendamisega.

17. Erilaagris karistusaja ära kandnud kinnipeetavad saadetakse asumisele. Väljasaatmise asukoha määrab igal üksikjuhtumil NSVL Riikliku Julgeoleku Ministeerium.

Vabastamine seoses varem langetatud kohtuotsuse voi süüasja toimiku ülevaatamisega toimub ainult NSVL RJM juures asuva Erinoupidamise ja kohtuinstantside otsusel, ning kooskolastatult NSVL RJM-ga.

 

 

II KINNIPEETAVATE PAIGUTAMINE.

18. Kinnipeetavad paigutatakse barakkidesse.

a) Üldbarakid - mahtuvus 100-200 inimest, arvestusega 2 m elamispinda inimese kohta; igaühele eraldatakse individuaalne magamiskoht kahekorruselisel naril, samuti komplekt voodiriideid vastavalt kehtestatud normidele. Kinnipeetavad paigutatakse barakkidesse brigaadide ja vahetuste kaupa; barakid varustatakse kova inventariga vastavalt NSVL SM käskkirjale nr. 506 1947.a.

b) karistusbarakid - kambrisüsteemiga, koosnevad üldkambritest, mis mahutavad 15-20 inimest. Nendesse barakkidesse paigutatakse pogenemissoodumusega kinnipeetavad, kriminaal-bandiitlik element ja laagrirežiimi kuritahtlikud rikkujad, aga ka erilaagris toimepandud kuritegude eest süüdimoistetud, kes on üle viidud karistusrežiimile.

Eluruumidesse pääseb läbi eesruumi, mille ustes on vaateava, baraki akendele pannakse trellid.

19. Elutsoonis asuvad peale ühiselamute meditsiini- ja sanitaarasutused, mis teenindavad kinnipeetavaid: köök, söökla, leivaloikusruum, saun koos desinfitseerimiskambri ja pesumajaga, haigla statsionaar ja ambulatoorium.

Majandushooned - kingsepa-, omblus- jt. töökojad asuvad eritsoonis majandusouel.

20. Kategooriliselt on keelatud hoida elutsoonis tööriistu, plahvatusohtlikke ja mürgiseid aineid jms, mida kinnipeetavad voivad kasutada kuritegelikel eesmärkidel (lisa nr. 1).

21. Tööriistu, mis on vajalikud kinnipeetavate olmeobjektidel (köökides, sööklates, juuksuritöökodades jne.), hoitakse väljaspool elutsooni ja antakse välja ajutiseks kasutamiseks, mille üle peab ranget arvestust ja kontrolli valvekorras olev vanemvalvur.

22. Kinnipeetavad, kes on kaasatud administratiiv-tehnilisse personali ja tootmisse juhtivspetsialistideks, paigutatakse eraldi sektsioonidesse.

23. Kinnipeetavaid naisi hoitakse laagris ainult eraldi asuvates spetsiaalsetes naiste allüksustes.

Naiste ja meeste paigutamine ühe ja sama laagriüksuse territooriumile on kategooriliselt keelatud.

24. Öörahust kuni hommikuse äratuseni on barakkide uksed lukustatud.

25. Koigis barakkides on käimlad, mida kasutatakse ainult öösel. Päevaseks kasutamiseks on laagri territooriumile ehitatud välikäimlad.

 

III KINNIPEETAVATE TÖÖ ORGANISEERIMINE.

26. Koiki töövoimelisi kinnipeetavaid kasutatakse peamiselt raskel füüsilisel tööl laagri administratsiooni suunamisel.

27. Erilaagrites kinnipeetavaid on keelatud rakendada tööle koos üldlaagrites kinnipeetavatega voi vabapalgaliste töötajatega.

28. Kategooriliselt on keelatud kinnipeetavate kasutamine: tööks laagrisektoris (v.a. meditsiini-

ja sanitaarasutused ning raamatupidamine), postiteenistuses; telegraafi-, telefoni- ja raadiojaama objektidel; samuti jaoskonnaülemate, komandantide, komandandiabide ametikohtadel ning koduabilistena laagri- ja sojaväeteenistujate juures.

29. Tootmisbrigaadide juhtimiseks määratab laagri allüksuse ülem brigadirid distsiplineeritumate ja töösse kohusetruult suhtuvate kinnipeetavate hulgast.

30. Kinnipeetavatele kehtestatakse 10-tunnine tööpäev (mitte arvestades lounavaheaega) ja 4 puhkepäeva kuus.

Peale selle on puhkepäevad: 1. ja 22. jaanuar, 1. ja 2. mai, 7. ja 8. november, 5. detsember.

31. Tööst keeldumise eest määratakse kinnipeetavad karistusrežiimile – kas karistusbarakki (kust neid viiakse reeglina ka tööle) voi kartserisse.

 

IV KINNIPEETAVATE KOHUSTUSED

32. Iga kinnipeetav on kohustatud

- töötama laagriallüksuse administratsiooni määratud kohal ja täitma tootmisnorme;

- vastuvaidlematult täitma laagri administratsiooni, valvekoosseisu, tunnimeeste ja konvoeerijate noudmisi;

- säästvalt suhtuma laagri varasse;

- laagri allüksusesse saabudes andma administratsioonile kviitungi vastu hoiule koik väärtasjad ja raha;

- rangelt järgima töödistsipliini, mitte lahkuma omavoliliselt töökohalt;

- täitma sisekorraeeskirju;

- votma valvelseisangu, kui elu- ja tootmishooneid külastavad laagri administratsiooni ja sojaväe- voi valveteenistuse juhtivkoosseisu kuuluvad isikud, samuti nende isikute pöördumisel kinnipeetavate poole;

- hoidma puhtana eluruume ja töökohta, administratsiooni määratud päevadel tegema läbi sanitaarkorrastuse;

- täitma tuleohutuseeskirju.

33. Kinnipeetavatel on keelatud

- käia ühest ühiselamust voi tootmishoonest teise;

- läheneda laagriallüksuse tsooni hoiatustarale;

- läheneda tunnimeestele voi konvoeerijatele lähemale kui 10 meetrit;

- väljuda rivist voi rikkuda konvoi all kindlaksmääratud suunas liikumise korda;

- mängida kaarte ja teisi hasartmänge;

- hoida enda juures keelatud esemeid (lisa nr. 1);

- anda kirju ja sedeleid vabapalgalistele töötajatele ning esitada neile palveid, välja arvatud käesolevas juhendis ette nähtud juhtudel;

- heita voodisse üleriiete ja jalatsitega ning suitsetada elu- ja tootmisruumides, välja arvatud spetsiaalselt selleks eraldatud kohad.

34. Kinnipeetavatel on lubatud:

a) tööst vabal ajal kuni kontrollrivistuseni liikuda laagri allüksuse territooriumil (välja arvatud need kinnipeetavad, kes viibivad karistusbarakis ja kartseris), külastada kindlaksmääratud kellaaegadel olme-, meditsiini- ja sanitaarasutusi;

(Riideid ja jalatseid annavad kinnipeetavad parandusse ja saavad kätte enda juurde kinnistatud valvuri kaudu).

b) säilitada ja tarvitada toiduaineid ning kasutada metallist ja teistest purunematutest materjalidest toidunousid (lusikaid, kausse, kruuse), tuletikke, tubakat, kirja- ja tualett-tarbeid;

c) osta laagriallüksuse kioskist seepi, hambapulbrit, hambaharju, kamme, tubakatooteid, pliiatseid, paberit, ümbrikke ja teisi esmatarbekaupu ning ka toiduaineid mida on lubanud laagri administratsioon;

(Kioskist ostmisel kehtib järgmine kord. Kinnipeetavatele antakse avalduseblanketid, millel on näidatud ostmiseks lubatud kaupade sortiment. Täidetud blankett antakse rahandusosakonda, mis kontrollib, kas kinnipeetava isiklikul arvel on piisavalt raha. Seejärel täidab kiosk tellimused ja jagab need kinnipeetavatele barakkide kaupa laiali. Avalduse blankett, millel on kinnipeetava allkiri kauba kättesaamise kohta, antakse laagri rahandusosakonnale kinnipeetava arvelt vastava summa mahavotmiseks).

d) saada ja saata kirju vastavalt kehtestatud korrale;

e) saada toidu- ja tarbekaupade pakke (lisa nr. 2) ja rahaülekandeid;

f) esitada kord aastas üks avaldus süüasja ülevaatamise armuandmise voi ennetähtaegse vabastamise kohta.

 

V KINNIPEETAVATE POSTIPAKID JA KIRJAVAHETUS.

35. Kinnipeetavatel, välja arvatud karistusbarakis ja kartseris viibijatel, on lubatud saada toidu- ja tarbekaupade pakke.

36. Iga paki avavad ja selle sisu kontrollivad ekspediitor, valvearst (velsker) ja valvur.

Märkus: arst (velsker) teeb kindlaks pakis olevate toiduainete tarvitamiskõlblikkuse; pakis olevad riideesemed ja jalatsid desinfitseeritakse.

37. Pakid, mis on saabunud neile kinnipeetavatele, kes viibivad karistusbarakis või kartseris või neile, kellelt on võetud pakkide saamise õigus, avatakse vastavalt käesoleva juhendi punktile 36. Kiiresti riknevad toiduained antakse laagriallüksuse kioskisse ning müügist saadud raha kantakse kinnipeetava isiklikule arvele. Ülejäänud asjad antakse aktiga hoiuruumi ja kinnipeetav saab need kätte karistusaja lõppedes. Kinnipeetava surma korral tagastatakse tarbekaupade pakid saatjale. Toiduained realiseeritakse sellisel juhul kohapeal kioski kaudu ja nende maksumus kantakse üle paki saatnud isikule.

38. Raha, mis sugulased on kinnipeetavale postiülekandega saatnud, kantakse tema isiklikule arvele.

Kinnipeetav võib kulutada sularahata arvelduse abil laagri kioskist laagris kasutamiseks lubatud toiduainete ja tarbekaupade ostmiseks kõige rohkem 50 rubla kuus.

Kui kinnipeetav on laagris oma karistusaja ära kandnud, antakse tema isiklikule arvele jäänud raha talle kätte või kantakse üle talle määratud asumiskoha julgeolekuorganile.

Surma korral antakse järelejäänud summa üle sugulastele.

39. Kinnipeetavatel on lubatud saata kaks kirja aastas. Kirjad lastakse tsoonis asuvatesse spetsiaalsetesse plommitud kastidesse. Kastid avab vähemalt kord nädalas laagriallüksuse ülem või tema poolt volitatud isik. Kinnipeetavatel, kes asuvad karistusbarakis või kartseris, on kirjavahetuse pidamine.

Kinnipeetava aadressil saabunud kirjadest antakse talle üle ainult need, mis on perekonnaliikmetelt või (viimaste puudumisel) lähedastelt sugulastelt; ülejäänud kirjad konfiskeeritakse.

Kirjad, mis saabuvad karistusbarakis või kartseris viibijatele nende karistuse kandmise ajal, konfiskeeritakse.

40. Kirjade saatmine ja saamine toimub ainult posti-pakiteenistuse kaudu. Kogu sissetulevat ja väljaminevat korrespondentsi kontrollib tsensor või operatiivtöö osakonna operatiivvolinik.

 

 

 

 

VI KAEBUSED JA AVALDUSED.

41. Igal kinnipeetaval on õigus kaevata laagri administratsiooni peale, kui tema suhtes on toimitud ebaseaduslikult. Kaebus esitatakse valvuri kaudu laagriallüksuse ülemale.

Grupiviisiliste kaebuste esitamine on keelatud.

Kinnipeetavad võivad esitada suulisi või kirjalikke kaebusi isikule, kes teostab laagriallüksuse inspektsioonkontrolli.

42. Kui kinnipeetavad on avastanud varguse, vararikkumise või teisi kuritarvitusi, võivad nad esitada selle kohta kirjaliku avalduse laagriallüksuse ülemale.

43. Kinnipeetav, kes on esitanud teadlikult valekaebuse või -avalduse, võetakse vastutusele.

44. Kinnipeetavatelt saadud avaldused ja kaebused, sõltumata nende sisust, saadetakse vahetult üksnes järgmistele adressaatidele: ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo liikmetele, ÜK(b)P Keskkomitee sekretäridele ja ÜK(b)P Keskkomiteesse, NSVL ja liiduvabariikide Ülemnõukogu Presiidiumitele, NSVL Ministrite Nõukogule, NSVL siseministrile ja riikliku julgeoleku Ministrile, NSVL Siseministeeriumile ja Riikliku Julgeoleku Ministeeriumile, NSVL peaprokurörile ja NSVL Prokuratuurile, Nõukogude armee ja raudtee peaprokuröridele, NSVL Ülemkohtule ja nendele RJM organitele, kes teostasid süüasja uurimist.

45. Teistele asutustele ja instantsidele peale p.44 nimetatute adresseeritud kaebused ja süüasja läbivaatamise avaldused saadetakse NSVL RJM "A" osakonda.

Punktis 44 ja 45 nimetatud adressaatidele kinnises pakendis esitatud kaebused ja avaldused saadetakse adressaatidele või NSVL RJM A-osakonda avamata kujul.

46. Kõik ülejäänud süüdimõistetute poolt esitatud avaldused ja kaebused: tähtaegade arvestuse, administratsiooni ebaseadusliku tegevuse jms. kohta -- saadetakse läbivaatamisele siseministeeriumi töö- ja paranduslaagrites kinnipeetavate operatiivse arvestuse juhendiga kehtestatud korras.

 

VII KINNIPEETAVATE PÄEVAKAVA

47. Päevakava kinnitatakse laagriülema käskkirjaga ja tehakse teatavaks kõigile kinnipeetavatele.

48. Sisekorraeeskiri trükitakse (või kirjutatakse käsitsi) vene keeles ja ühiselamutes elavate kinnipeetavate rahvuskeeltes ja paigutatakse tsoonis asuvates elu- ja teenistusruumides nähtavale kohale.

49. Äratust, tööleviimist, töö lõppu, kontrollrivistusele kogunemist ja öörahu kuulutatakse välja laagriallüksuse signaaliga.

Öörahu ja äratus kehtestatakse sellise arvestusega, et kinnipeetavatel oleks katkematut puhke- (une-) aega 7 tundi.

50. Pärast äratust korrastavad kinnipeetavad oma magamisaseme ja isiklikud asjad, pesevad, riietuvad ja lähevad brigaadide kaupa rivis hommikusöögile. Hommikusöögi lõppedes toimub kontrollrivistus (kinnipeetavad, kes viibivad karistusbarakis, rivistuvad kontrolliks kambrite kaupa).

51. Kontrollrivistuse lõppedes lähevad kinnipeetavad brigadiri juhtimisel konvoi all rivis tööle.

52. Baraki põhjalikuks koristamiseks, põrandate pesemiseks ja barakis korra hoidmiseks määrab laagriallüksuse ülem päevniku.

53. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ajad määrab laagriallüksuse ülem ja need märgitakse päevakavasse.

54. Enne öörahu toimub kinnipeetavate õhtune kontrollrivistus sama korra kohaselt kui hommikul.

 

VIII TOITUMISKORD.

55. Kõik kinnipeetavad kindlustatakse toiduga vastavalt NSVL SM käskkirjadega kehtestatud korrale ja normidele.

56. Köögi töö kontrollimiseks määratakse korrapidaja laagriallüksuse vabapalgalisest koosseisust.

57. Tööle toidublokis kokkadena, leivalõikajatena ja abitöölistena valitakse oma töökohtadel kontrollitud kinnipeetavad; toidublokki pääsevad nad tööle alles parast meditsiinilist läbivaatust ja sanitaarosakonna loal.

 

IX KINNIPEETAVATE LIIKUMISE KORD

58. Kinnipeetavate liikumine laagri allüksuse tsooni piiridest välja tööle ja tagasi ning ka teised ümberpaigutamised toimuvad ainult SM konvoivägede valve all.

Kinnipeetavad viiakse elutsoonist välja ainult vangiriietuses.

59. Valveteenistuse töötajate kasutamine konvoeerijatena ja vahtkonna koosseisus on keelatud.

 

 

X KARISTUSMÄÄRAD.

60. Kinnipeetavatele määratakse karistus režiimi, sisekorraeeskirja ja töödistsipliini rikkumise ning laagris sooritatud kuritegude eest.

61. Kehtestatud režiimi ja töödistsipliini rikkumise eest määratakse kinnipeetavatele järgmised administratiivkaristused:

a) kioski kasutamise keeld kuni 3 kuuks;

b) kirjavahetuse keeld;

c) üleviimine karistusbaraki üldkambrisse kuni 3 kuuks;

d) paigutamine kartserisse kuni 15 ööpäevaks.

62. Erilaagri ülemal ja tema asetäitjal on oigus rakendada p.61 ette nähtud distsiplinaarkaristusi täies ulatuses.

63. Laagriallüksuste ülematel ja nende asetäitjatel on oigus:

a) votta kinnipeetavatelt kioski kasutamise oigus kuni 2 kuuks;

b) saata kinnipeetavad karistusbarakki kuni 2 kuuks;

c) paigutada kinnipeetavad kartserisse kuni 5 ööpäevaks.

Karistuse määramine vormistatakse laagri voi laagriallüksuse ülema otsuse voi käskkirjaga. Otsus voi väljavote käskkirjast lisatakse kinnipeetava isiklikule toimikule.

64. Sojaväeallüksuste juhtivkoosseisul, konvoi-valvesüsteemi koosseisul, valveteenistusel, laagrisektori töötajatel ja vabapalgalisel administratiiv-tehnilisele personalil on oigus taotleda erilaagri (laagriallüksuse) ülemalt eeskirjade rikkujatele karistuse määramist.

 

XI KARISTUSBARAKK

65. Karistusbarakk on ümbritsetud kahekordse okastraattaraga.

Kambrites on kahekordsed narid. Voodiriietega varustatakse karistusbarakis kinnipeetavad samadel alustel kui üldbarakkides. Kambritel on tugevad väljastpoolt lukustatavad ja vaateavaga varustatud uksed; baraki akendel on trellid.

66. Karistusbarakki paigutatakse kinnipeetavad, kes on:

süüdi moistetud erilaagris arendatud noukogudevastase tegevuse eest, laagrist pogenemise eest,

laagrisisese banditismi eest, laagris sooritatud röövimise eest – karistuse tähtaeg kuni üks aasta;

(Nimetatud kontingent paigutatakse baraki ülejäänud kontingendist eraldi kambritesse ning seda konvoeeritakse tööle ja töölt tagasi käeraudades.)

b) süüdi moistetud teiste erilaagris toimepandud kuritegude eest voi kalduvad pogenema – karistuse tähtaeg kuni 6 kuud; kantakse üldkambris;

c) rikkunud süstemaatiliselt režiimi ja töödistsipliini ja juba korduvalt (üle 2 korra) karistatud – karistuse tähtaeg kuni 3 kuud; kantakse üldkambris.

67. Kogu karistusbarakis viibimise aja jooksul rakendatakse kinnipeetavaid pohiliselt eriti raskel füüsilisel tööl. Toitlustamine toimub vastavalt töönormide täitmisele, tööst keeldujaid toitlustatakse trahvinormi järgi.

Kirjavahetus ja pakkide saamine on karistusbarakis viibijatele keelatud.

68. Karistusbarakki paigutatud kinnipeetavatel ei ole oigust liikuda tööst vabal ajal laagriallüksuse territooriumil, nad viibivad alaliselt lukustatud ustega kambrites.

 

 

XII KARTSER

69. Eriti kuritahtlikud laagri režiimi ja sisekorra rikkujad paigutatakse kartserisse.

70. Kartser asub karistusbaraki tsoonis ja on ümbritsetud okastraadiga.

71. Kartser asub kivi- voi palkseintega hoones ja selles on üksikkambrid.

72. Igas kambris on ülestostetav magamisase ja plekiga ülelöödud parask. Parask kinnitatakse ööseks lühikese ketiga kambri seina külge. Voodi lastakse alla ainult uneajaks, 6 tunniks ööpäevas. Kinipeetavale voodiriiete andmine ei ole lubatud.

Kambri uks on plekiga üle löödud ja alaliselt lukus, votmed on hoiul kartseri valvuri juures. Akent suurusega 60x60 cm, katavad trellid. Kartseri ustes on vaateavad ja luuk toidu andmiseks.

73. Töölkäimine, kirjavahetus, pakkide saamine ja suitsetamine on kartseris viibijatel keelatud.

Kartseris viibijatele antakse 300 g leiba ööpäevas ja kuuma vett ning kord kolme päeva tagant vedelat sooja toitu trahvinormi kohaselt.

74. Kartseri vanemvalvuril ja korrapidajal on lubatud arsti (velskri) juuresolekul panna märatsevatele kinnipeetavatele selga rahustussärk arsti poolt määratud ajaks.

75. Uurimise all olevad kinnipeetavad asuvad uurimisisolaatoris, nende tööleviimine on keelatud.

 

XIII MEDITSIINI- JA SANITAARTEENINDUS.

76. Koik äsja tapiga saabunud kinnipeetavad paigutatakse laagriallüksuses nende kohalejoudmise päevast arvestades 25 ööpäevaks profülaktilisse karantiini.

77. Vähemalt 3 korda kuus viiakse kinnipeetavad kohustuslikule komplekssele anitaarkorrastusele.

78. Nii ambulatoorset kui ka statsionaarset arstiabi annavad laagri raviasutused.

Haige saatmine laagrist välja vajalikule eriravile toimub NSVL SM Laagrite Peavalitsuse erikorralduse alusel NSVL RJM teadmisel.

79. Töölt vabastab haiguse korral vabapalgaline arst voi sanitaarosakonna ülem.

 

XIV NSVL SM ERILAAGRITE INSPEKTEERIMINE JA REVIDEERIMINE.

80. Erilaagrite kontrollimise ja inspekteerimise oigus on NSVL siseministril ja tema asetäitjatel, NSVL SM Laagrite Peavalitsuse ülemal ja tema asetäitjatel, liidu- ja autonoomsete vabariikide siseministritel; territoriaalselt – siseministeeriumi oblasti- ja kraivalitsuste ülematel.

81. NSVL Siseministeeriumi töötajad voivad laagreid inspekteerida ja kontrollida NSV Liidu siseministri ja tema asetäitjate ning Laagrite Peavalitsuse ülema eriloal.

82. Kinnipeetavate erilaagrites pidamise seaduslikkuse kontrollimise oigus on: NSVL peaprokuröril ja tema asetäitjatel; NSVL Prokuratuuri Kinnipidamiskohtade Järelevalve Valitsuse ülemal ja tema asetäitjatel; sama valitsuse prokuröridel peaprokuröri voi tema asetäitja kirjaliku ettekirjutuse alusel; erilaagri prokuröril, tema asetäitjatel ja abidel - nende järelevalve alla kuuluvas laagris.

 

NSVL Siseministeeriumi Laagrite Peavalitsuse ülem kindralmajor

(Dobronin)