Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon
A a d u O l l
Nõukogude Kaug–Põhja vangilaagrid
ja
eesti poliitvangid Kolõmal
14
T a r t u
1 9 9 9
Väljaandja ja kirjastaja:
Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon
Koostaja: Aadu Oll
Keeletoimetaja: Maret Kangur
Dokumentide tõlked: Helbe Preimann
Küljendus: Urmas Tamm
ISBN 9985-60-887-9
The Soviet prison camps in Extreme North and Estonian political prisoners in Kolyma
© Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon
Sisukord
Sisu lühikokkuvõte eesti, inglise ja vene keeles … …………….......................... 4
Saateks (V.Sõelsepp) ......................................………………………………....... 9
Sissejuhatuseks ............................…………………………………...................... 10
I Mõningaid üldandmeid Kolõma kohta, lühiülevaade Kaug-Põhja
hõlvamise ajaloost, sealsete vangilaagrite rajamisest ja
nende struktuurist ..............................……………………………........... 11
II Kuidas sattusid poliitvangid Eestist Kaug-Põhja ja mis neist
seal sai .........................................…………………………………......... 16
III Mida kujutasid endast eriti range režiimiga vangilaagrid
(Berlag) ......................................…………………………………........... 19
IV Kaug-Pohja vangistuspaigad.…...................……………………............ 21
Kasutatud lühendeid ja vähemtuntud sonu ........…………………..………….... 53 Vangiveolaevade register…………………………………………………………54
Isikunimede register kinnipidamiskohtade järgi… …………………………… 55
Koloma vangide register ERRB raamatute “Poliitilised arreteerimised Eestis
1940-1988” I ja II köite järgi ……………………………………………… 63
Kaug-Pohja territooriumi haldusjaotus ………………………………………… 72
Lisa 1 NSV Liidu Siseministri käskkiri nr 00219 1948.a. "Eriti ohtlike kurja-
tegijate kinnipidamiseks siseministeeriumi range režiimiga laagrite
organiseerimisest (originaaltekst, vene keeles).......…………………...... 73
Käskkirja tolge eesti keelde ………………….…………...……..……… 77
Lisa 2 NSVL SM erilaagrites kinnipeetavate režiimi juhend
(originaaltekst, vene keeles)………..…..……………………………… 81
Juhendi tolge eesti keelde ………………… ………..……….….…… 93
Kirjandus .....…………………………………………..........................................104
Selles sarjas seni ilmunud ………………………………………………………106
Autorist …………………………………………………………………………107
Sisu lühikokkuvõte
Saatesõnas märgib kirjanik V.Sõelsepp, kes ka ise oli vangina Kolõmal, et perefraseerides Hemingway tuntud väidet eestlaste kohta igas maailma sadamas, võib öelda, et igast nõukogude vangilaagrist võis leida vähemalt paari eestlast ja et käesolevat raamatut võib vaadelda väikese mälestusmärgina neile tuhandetele Eesti poliitvangidele, kes jäid Kolõma igikeltsa.
Esimeses osas on toodud põhilised füüsikalis-geograafilised andmed Euraasia mandri kirdeosas paikneva laiaulatusliku piirkonna kohta, mida kutsutakse Kolõmaks ehk Kaug-Põhjaks ja mis hõlmab ca 1/10 endise NLiidu territooriumist, olles suurusjärgult võrreldav Mehhiko või Gröönimaaga.
On antud lühiülevaade selle maa-ala hõivamise loost nõukogude perioodil, kurikuulsa kaevanduste, ehitus- ja tootmisettevõtete koondise - trusti Dalstroi ajaloost, sealsete vangilaagrite rajamisest, nende struktuurist ja varustamisest vangidega. Kogu laagrite süsteemi eksisteerimisperioodi vältel toodi Kolõmaale ca 8 000 000 vangi, neist valdav osa USA-lt saadud Liberty tüüpi vangiveolaevadega.
Teises osas on kirjeldatud Eesti poliitvangide transportimisviise Kaug-Põhja, on ära toodud vangide hukkumise peamised põhjused, muuhulgas ka vangi toidunormi (1872 kcal) koostis, kirjeldatud arvestuste süsteemi, vangide vabanemise tingimusi. Autori hinnangul toodi Kolõmale
6 000 - 8 000 Eesti poliitvangi, kellest jäi ellu ja sai koju tagasi ca 8-12%.
Kolmandas osas on ära toodud range režiimiga laagrite (Berlagi) kirjeldus ja vangide identifitseerimistähiste süsteem.
Neljas osa on tähestikulises järjekorras koostatud Kaug-Pohja vangistuspaikade loetelu. Loetelus on ära toodud 296 vangistuspaiga (laagrijaoskonna, üksiku laagripunkti, paljudel juhtudel ka podkomandirovka, st laagrijaoskonna eraldi paikneva, sageli ajutise, tsooni) lühikirjeldus - asukoht, kaugus lähimast sadamast, kinnipidamiskoha eksisteerimise aeg ja alluvus, vangide hulk ja
pohiline tegevus, nende eesti poliitvangide nimed, kes selles kinnipidamiskohas istusid. Moistetavail pohjustel on paljude kinnipidamiskohtade andmed puudulikud.
Lopus on kasutatud lühendite ja vähetuntud sonade seletus, nimede register ja kirjanduse loetelu.
Lisadena on ära toodud NLiidu siseministri käskkirja, millega rajati range režiimiga laagrid, ja nende laagrite sisekorrareeglite originaaltekstid vene keeles, nende tolge eesti keelde, NLiidu Ülemnoukogu Presiidiumi 1955.a. amnestiaseadluse tekst ja Magadani oblasti keskrajoonide kaart.
The soviet prison camps in Extreme North
and Estonian political prisoners in Kolyma
Summary
In the preface Venda Soelsepp - himself a former political prisoner in Kolyma - paraphrases the Ernest Hemingway's words about Estonians in every seaport all over the world by saying that there was hardly a single prison camp in the GULAG Archipelago without one or two Estonians. He considers this book a small monument to thousands of Estonian political prisoners buried in permafrost of Kolyma.
Part I contains the basic physical and geographic facts on that vast region, called the Extreme North or Kolyma after its largest river. Located in the northeast of the Eurasian continent it makes up about on-tenth of the territory of the former Soviet Union, an area comparable to that of Mexico or Greenland.
A brief historical overview of the development of this territory in the Soviet period is presented,covering the notorious "Dal'stroy trust" (an amalgamation of mining and building works and industrial factories), the creation of forced labour camps, their structure and supply with prisoners. During the existence of that system of concetration camps, altogether about
8 000 000 prisoners were brought to Kolyma, mostly by ships of the "Liberty" type that were received from the United States during the war.
Part II discusses the routs and methods of transporting the Estonian political prisoners to Kolyma and the principal causes of mortality. The prisoner's daily ration (1872 kCal) is described. The system of reckoning and the terms of discharge are outlined. At the author's evaluation, 6 to 8 thousand Estonian political prisoners were brought to Kolyma; 8 to 10 per cent of them survived and returned home.
The rules of detention in hard-regime concetration camps and the system of identification numbers are described in Part III.
Part IV contains the alphabetic list and brief descriptions of concentration camps located in the Extreme North. The list covers 296 units (camp branches, camp units, and some labour subdivisions). Each "zone" is described in terms of its name, site, distance from the nearest port, subordination, years of functioning, number of prisoners, type of labour, and names of the Estonian political prisoners who were kept there.
Information on some labour camps is indeed incomplete. For many camps, no survivors have been reported.
The book is supplied with explanations of abbreviations and little-known words, the index of names, and the bibliography.
Appendices contain the original Russian texts of the Order No. 00219 of the Minister of Internal Affairs of the USSR "On the Establishing of Strict Regime Camps Under the Ministry of Internal Affairs for Detaining Especially Dangerous State Prisoners" and "the Instruction On the Regime of Detaining the Prisoners in Special Camps of the Ministry of Internal Affairs of the USSR", as well as the Decree of the Presidium of the Supreme Soviet of the USSR on the
amnesty, dated September,17, 1955, and a map of the central areas of the Magadan oblast.
Saateks
Mõtelge vangide peale,
otsekui oleksite teie ise
vangid, ja nende peale,
kelle käsi kurjasti käib.
Kiri heebrealastele
13,3
Kui õige vähe parafraseerida Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Ernest Hemingway hästituntud ja Eestis äraleierdatud väidet igas maailma sadamas leiduvate eestlaste kohta, siis võib julgesti öelda, et igast nõukogude vangilaagrist võis leida vahemalt paari eestlast. Sellest vaevalt poolest protsendist, mille moodustas eesti rahvas suures vennalike rahvaste üksmeelses peres, jätkus kõikjale, kus vajati orjatöökäsi.
Jätkus ka Kolomale, Gulagi Arhipelaagi külma ja julmuse poolusele, kui tarvitada teise Nobeli preemia laureaadi, Aleksandr Solženitsoni sonu. Jätkus palju hallide sopkade alla jäljetutesse kiviklibustesse haudadesse, jätkus väheke ka ellujäämiseks ja koju tagasitulekuks. Aga nii ühtedele kui teistele jätkus küllaga vaeva ja rasket tööd, külma, nälga ja alandusi.
Eestimaal on rohkesti mälestusmärke. On nii ühest kui teisest ilmakaarest tulnud ja vabastust toonud sojameestele, on kaugete merede taha minejaile, on vaimu-, voimu- ja rammuhiiglastele.
Vangilaagreis vaevelnute mälestuse jäädvustamiseks pole Eestis seniajani maatükki jätkunud ega pronksi piisanud.
Vanad vangid on tagasihoidlik, vähenoudlik ja kannatlik rahvas. Piskuga harjunud. Aga ometi mitte sellega, et neid sootumaks unustataks. Sest nad on veendunud, et nende armastus oma kodumaa ja rahva vastu, mis pahatihti väljendus kas-voi puusaagimises voi vee-kandmises laagrikööki pärast kurnavat tööpäeva -- ainsa sihiga: ellu jääda! Tagasi koju jouda! - ei ole milligrammigi kergem ega milli-meetritki madalam lehvivate lippude all protestirongikäigulise omast, kel koht täis ja kindel ohutustunne südames.
Kolomalt kojupääsnud, kuni neid veel on, peavad oma kohuseks mingilgi määral teadvustada seal mitteolnuile, mis seal toimus ja mida kujutas endast maa, mis peidab oma poues miljonite luude hulgas ka tuhandete eestlaste luid. Sel eesmärgil ongi kirjutatud käesolev raamat. Olgu ta hukkunuile väikeseks mälestusmärgiks.
Lootuses, et kunagi kerkib kuhugi ka suurem ja väärikam.
Venda Sõelsepp
Berlagis M-2-483
Sissejuhatuseks
Nõukogude terrori ohvritena sattusid tuhanded eestlased GULAGi sunnitöölistena endise NLiidu kõige kaugematesse kolgastesse.
Käesolev üllitis on katse anda ülevaade ühest endise NLiidu kõige kurikuulsamast sunnitöölaagrite rajoonist - Kolõmast - ja eestlastest sealsetes vangilaagrites.
Kuna ülevaate koostamisel on kasutatud mitmesuguseid ja usaldusväärsuse poolest erinevaid materjale autori isiklikest kogemustest, kaasvangide jutustustest ja mälestustest Kaug-Põhja hõlvajate memuaaride ja teatmeteosteni, on võimalikud eksimused ja ebatäpsused.
Autor on tänulik kõigi asjakohaste märkuste, paranduste ja täienduste eest.
Autor tänab järgmisi endisi Kolõma poliitvange, kellelt saadud informatsioon oli hindamatuks abiks käesoleva ülevaate koostamisel:
Otto Abo, Anton Ainlo, Endel Andre, Eva Ganitševa, Heino Gustavson, Jüri Hanko, Edmund Heintare, Johannes Hermale, Ilo Hindreus, Erich Ingver, Hilja Itter, Karl Jõks, Elmet Järving, Leili Kask, Vello Kask, Ernst Kriipsalu, Erich Kruustük, Rudolf Käärd, Artur Kütaru,Agnes Linnamägi, Arvo Maasing, Artur Metsik, Gerhard Niit, Meinhard Olle, Raimond Parv, Roland Parv, Karl Pello, Rudolf-August Pruljan, Valdeko Põder, Artemi Raavel, Ellinor Reilent, Koit Räni, Frits Saaret, Metta Sepp, Villo Sepp, Venda Sõelsepp, Eha Tamra, Helga Tens, Johannes Tens, Laine Tiro, Lennart Toode, Jaan Toomiste, Alli Utt.
Käesoleva üllitise käsikirja lugemise, paranduste ja täienduste tegemise eest suur tänu Heino Gustavsonile, Ilo Hindreusele, Vilma Jõesalule, Vootele Käbalale, Ülo Ojatalule, Endel Palmistele, Erast Parmastole, Harry Ritsbergile, Vello Salole, Venda Sõelsepale, Felix Tipnerile.
Teksti keelelise toimetamise eest avaldab autor tänu Maret Kangurile ja dokumentide tõlkimise eest Helbe Preimannile
Aadu Oll
Berlagis -2-837