Jüri Adams

Prindi

18. august 1999

Jüri Adams

Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide eesti keelde tõlkimisest

Meenutus

Kinnitan, et tõlkisin põrandaaluse vastupanuvõitluse käigus Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide tekstid eesti keelde ja allpool toon ära sellega seotud üksikasju, mida praeguseks mäletan.

See toimus kunagi 70-tel aastatel, kuid täpsemalt toimumisaega ei mäleta. Loodetavasti mäletab mõni teine asjaosaline seda täpsemalt. Tõlkimise aluseks oli inglise keelne tekst, mille minu kätte andis Enn Tarto. Tekst oli käsikirjaline ja mäletan selles sisalduvatest andmetest, et tegemist oli ümberkirjutusega dokumendikogumikust Nazi-Soviet Relations 1939-41, välja antud Suurbritannias 50-te aastate esimesel poolel Macmillani (ei ole kindel õigekirjas)  kirjastuse poolt. Vastavalt tollal meie vahel välja kujunenud konspiratsioonireeglitele ma teksti päritolu kohta küsimusi ei esitanud ja E. Tarto omal algatusel neid mulle ka ei andnud. Tegemist oli paarikümne erineva tekstiga kronoloogilises järjekorras Saksamaa välisministeeriumi diplomaatilisest kirjavahetusest, mis olid vahetatud peamiselt Saksamaa tollase Moskva suursaadiku  von Schulenburgi, välisminister von Ribbentropi ja välisministeeriumi riigisekretäri von Weitzäckeri vahel, olles valdavalt kas Schulenburgi ettekanded oma kohtumistest Stalini ja Molotoviga või siis ministeeriumi instruktsioonid Schulenburgile. Tekstid algasid informatsioonidest, mis viisid Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisele Moskvas 23. augustil 1939, selle juurde kuuluva salaprotokolli tekst (ilma juurdekuuluva kaardita), hiljem tulid oma kronoloogiliselt õiges kohas ka teine salaprotokoll, millega muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist ning kolmas salaprotokoll, millega Saksamaa loobus talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest ühele osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma.

Dokumendivalimik lõppes 1941. a. kevadiste läbirääkimiste materjalide ja kokkulepetega, kus püüti jagada Aasiat Nõukogude Liidu ja Saksamaa mõjusfäärideks. Tõlketöö käigus olin teadlik, et kuna algtekstid olid olnud saksa keeles, siis oli oht, et inglise keelde tõlkimisel võis olla toimunud ohtlikke tähendusnihkeid. Ma ei näinud mingit  võimalust hankida tekste originaalkeeles. Seepärast ei saanud ma taotleda tõlkimisel stilistilisi eesmärke ja keskendusin püüdele saavutada mõistete ja faktide täpsust. Selleks töötasin Tartu avalikes raamatukogudes selle valdkonna kättesaadavad tekstid erinevates keeltes ja tegin kindlaks juba kasutusel olevad eestikeelsed terminid, mida püüdsin siis ka vastavalt võimalustele tõlkes kasutada. Teise eesmärgina püüdsin saavutada tekstides esinenud pärisnimede täpsust. Siin oli tegemist põhiliselt Poola ja Leedu kohanimede ning Vene ja Saksa isikunimede õigekirja probleemidega. Vene isikunimed andsin tollal Eestis tavapärases õigekirjas. Saksa isikunimede puhul oli paar probleemi, kus käekirjast lähtudes oleks võinud suuri algustähti lugeda mitmeti, aga siiski õnnestus teatmeteoste varal selgitada õiged nimekujud. Kahjuks ei saanud ma julgeolekukaalutlustel kasutada ühegi ajaloolase abi või paluda kedagi tõlget toimetada.

Lisaks tõlkimisele trükkisin tõlgitud tekstid ümber kirjutusmasinal, tõenäoliselt mõnel tollal meie käsutuses olnud konspiratiivsel kirjutusmasinal, või minu isiklikul. Oletan, et kogumaht oli umbes kümmekond trükilehekülge. Tekste trükkisin nii levitamiseks kui ka fotografeerimiseks filmilindile, millelt omakorda oli võimalik teha fotopaljundusi. Mustandmaterjalid hävitasin. Oletan, et andsin originaaltekstid tagasi Enn Tarto kätte. Käesoleval ajal ei ole minu valduses säilinud tollase tõlke tekste.