25. märtsil, märtsiküüditamise aastapäeval avati Okupatsioonide Muuseumis näitus

“Siberis kirjutatud kasetohukirjad”

Näitusele välja pandud kasetohukirjad on kirjutanud kümme Läti ja Leedu elanikku, keda oli karistatud vangistusega GULAG-is või küüditatud Nõukogude Liidu kaugematesse piirkondadesse (1941―1956). Neli autorit olid kodumaa reetureiks kuulutatud mehed, kes olid olnud ametis demokraatlikus Läti riigis või osalenud vastupanuliikumises nõukogude võimule. Ülejäänud kirjad on naistelt, kes olid Siberisse küüditatud oma meeste, poegade või isade tegevuse pärast.

Siberis kirjutatud kasetohukirjad on nende küüditatud inimeste eluloo sümboolseteks dokumentideks, aga ka kodumaa-armastuse tõendiks. Näitusele välja pandud kirjad teeb haruldaseks tõik, et need tõepoolest jõudsidki GULAG-i laagritest adressaatideni.

Tukumsi muuseumi koostatud rändnäituse avab Läti Vabariigi suursaadik hr Kārlis Eihenbaums.

Näitus jääb avatuks 25. aprillini.

14. märtsil 2013 algusega kell 15.00 toimub Okupatsioonide Muuseumi auditooriumis emakeelepäevale pühendatud seminar.

Seminari  kava :

Seminarist osavõtuks palume registreeruda  kuni 13.03.2013

meiliaadressil This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it või telefoni teel 5035269

Seminar toimub Okupatsioonide Muuseumi ja Välis-Eesti Ühingu koostöös.

Olete oodatud!

Okupatsioonide muuseum on südameasjaks võtnud metsavendluse teema. Kuna seni
on seda kajastatud lünklikult, koostatakse nüüd põhjalik näitus
Metsavennad.

Ekspositsiooni moodustavad metsavendade enda ja ka julgeolekutöötajate
tehtud fotod ning eri dokumendid. Näituse stendid pannakse selleks puhuks
muuseumi saali ehitatava Põrgupõhja punkri seintele.

Põrgupõhja hävitati 31. detsembril 1947. Lahingus hukkus kaks metsavenda:
Asta Jõesaar ja Jaan Roosi.

Kirjelduste ja punkrivallide mõõdistamise järgi ehitatava Põrgupõhja punkri
rekonstruktsioon (u 7,5 x 3 m) koos sisustusega võimaldab külastajal näituse
sisulist poolt paremini tunnetada.

Näitus kajastab metsavendluse põhjuseid, eesmärke ja tulemusi nii
indiviidide lugude kui ka organiseeritud metsavendluse rajajate püüete
kaudu. Ei puudu ka ülevaade vastasest: julgeoleku tegevus ja tagajärjed nii
kirjasõnas kui ka pildis.

Enamik uuele näitusele pandavaid esemeid ja lugusid jõuab avalikkuse ette
esimest korda.

Foto: Tanel Meos

Eesti Päevaleht 12.02.2013 :
http://www.epl.ee/news/eesti/metsavendade-elu-naeb-porgupohja-punkris.d?id=65664260

Raamatuesitlusel võtavad sõna Lagle Parek, Heinz Valk, Enn Nõu ja Maarja Keskpaik.

"Eesti Ajaloolised kõned"

Autor: Maarja Keskpaik

Kirjastus Skymarket OÜ

Raamatusse on kokku kogutud 48 olulist kõne ja teksti, mis annavad ülevaate eesti ajaloost ja eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Teiste seas on raamatus Maanõukogu otsus kõrgemast võimust Eestis, “Iseseisev Eesti rahvariik”, kõne Asutavas kogus seoses Tartu rahulepingu allkirjastamisega, “Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua, on Eesti riik”, “Deklaratsioon Eesti kuulutamisest Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks”, “Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest”, “Enam ei ole võõrvägesid Eesti pinnal” jne. Kõnede valikul on autor silmas pidanud, et raamatusse kaasatud tekstid, raamistades Eesti ajalugu, annaksid edasi erinevate ajastute vaimu ning kõnetaksid lugejat ka käesolevas ajahetkes. Et lugejale avaneks võimalikult mitmekesine pilt, on kogumikku kaasatud haritlaste, poliitikute, EKP juhtide, dissidentide jt kõnesid-kirjutisi. Kogumikus leidub nii teada-tuntud, hästi unustatud vanu kui ka unustuse hõlma vajunud autoreid.

Üritusel esines Dr Jill Vexler USA-st, kes rääkis oma põnevate uurimistööde tulemustele toetudes kirjalike mälestuste olulisusest ning üksikisiku ja perekondade ajaloo jäädvustamise tähtsusest. Kirjapandud elulood ja olukirjeldused on hindamatu väärtusega aja- ja kultuuriloolastele, aga ka kõigile neile, kes püüavad mõista riikide ja rahvastega toimuvat.

Žürii nimel kommenteeris võistlustöid kirjanik ja tõlkija Mathura (Margus Lattik), auhindu andsid üle korraldajad Tallinna Reaalkoolist ja USA saatkonnast.

Võistlusel osales 28 õpilast kolmeteistkümnest koolist.

Parimaks proosateksti tõlkijaks osutus Ariel Kristel Mõtsmees 21. koolist, õpetajad Valve Iila ja Külliki Kaju.

Parima luuletuse tõlke tegi Henri Palm J. Westholmi Gümnaasiumist, õpetajad Tiina Tiiman ja Eveli Soika.

Mõlemad võitjad said auhinnaks Kindle e-lugeri.

Eripreemia saajad ja kommentaarid žürii liikmetelt:

Karl Velmet, Prantsuse Lütseum - süntaktiliselt ja ortograafiliselt veenev eestikeelne tekst

Mariliis Häälme, JWG – laitmatu ortograafia ja julged lahendused; lisaks Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eripreemia

Eliis Maarian Sarv, 21. kool– hea lausestus ja kirjavahemärgistus; lisaks Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eripreemia

Karl Sander Erss, Tallinna Reaalkool – täpsed reaalid (kommentaar Anne Langelt)

Siim Palu, 21. kool – teisest salmist sujuv ja hea sõnavalik (luuletuse tõlge)

Tunnustame Külliki Kaju 21.koolist ja Tiina Tiimanit ning Eveli Soikat JWGst, kelle õpilastest jõudsid parimate hulka kaks.

Õnnitleme võitjaid!