Õiguse vastu ei saa ükski

Email Print PDF
Article Index
Õiguse vastu ei saa ükski
Sissejuhatus
Rahvusvahelise õiguse olemusest
Nõukogude okupatsioon Eestis
Ülevaade okupantide rahvuspoliitikast Eestis
Inimõiguste rikkumise hüvitamisest
Inimsusevastased ja sõjakuriteod
Aegumatud kuriteod Eesti kriminaalõiguses
Eesti riigi taastamine ja järjepidevus
Välismaalased ja vähemusrahvused
Mis on Eestis valesti või tegemata
Allikaviiteid ja märkusi
Summary
All Pages
There are no translations available.

OKUPATSIOONIDE REPRESSIIVPOLIITIKA
UURIMISE RIIKLIK KOMISJON

orurk.gif (2448 bytes)

ÕIGUSE VASTU EI SAA ÜKSKI

Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus

ENN SARV

11

TARTU 1997

© Enn Sarv, 1997

Okupatsioonide repressiivpoliitika
uurimise riiklik komisjon, 1997

ISBN 9985–60–407–5

Trükk: OÜ Greif

Kaas ja köide:
Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda

Tiigi 78, EE2400 Tartu

Tellimus nr. 256

Saateks

Käesoleva raamatu ilmumine on saanud võimalikuks ainult tänu mitmete Välis-Eesti organisatsioonide ja omaaegsete pagulaseestlaste rahalisele toetusele. Autor ja Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon avaldavad neile selle eest oma sügavaimat tänu.

Erilist tänu pälvib meie hulgast lahkunud kauaaegne Eesti Rahvusnõukogu Rootsis peasekretär Arvo Horm, kes kaks aastat tagasi algatas toetajate otsimise mitmesuguste Välis-Eesti fondide seast. Vahetult enne oma ootamatut surma 1996. aasta kevadel jõudis ta vormistada esimesed rahalised toetused Eesti Välisvõitluse Fondist ja Balti Humanislikult Ühingult.

Viimane Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesandeis Heinrich Mark on abistanud autorit nii raamatu vaikei täpsustamisel kui ka suurima rahalise toetuse saamisel Gerhard Kõrbi Fondist.

Koos härra Arvo Hormiga oli algusest peale toetajaks Eesti Rahvusnõukogu Rootsis juhatuse liige Mihkel Mathiesen, kelle abiga oleme lisaks saanud abi Pan-Euroopa Eesti Ühingult.

Need kolm meest — Arvo Horm, Heinrich Mark ja Mihkel Mathiesen — on igaüks omal moel võidelnud eesti rahva sõltumatuse eest poole sajandi jooksul alates esimesest Nõukogude okupatsioonist 1940. aastal ja Saksa okupatsioonist kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Nende üksmeelne toetus sedasama võitlust kajastavale raamatule, hoolimata nende erinevast taustast, on sümboolne eeskuju Kodu-Eestile ka meie praeguste ühiste probleemide lahendamisel.

Tänuga nimetame ühe toetajana veel Estfondi ( Tiido Uutma ja Leo Moks) ning täname Eesti Rahvusnõukogu Rootsis esimeest Enno Pennot, kes on olnud ühendavaks jõuks kõigi nimetatud fondide toetuse vahendamisel.

Autor tänab oma retsensente Jaan Krossi, professor Herbert Lindmäed ja akadeemik Erast Parmastot, kelle märkused ja nõuanded on palju kaasa aidanud esialgse käsikirja puuduste kõrvaldamiseks ja argumentatsiooni tugevdamiseks. Suurt kasu sai autor ka käsikirja arutlusest Eesti Rahvusnõukogu aastakoosolekul Stockholmis 1996. aasta novembris ning seal osalenud isikute seisukohavõttudest.

Mõnede raamatutega ja dokumentaalsete allikatega on autorit abistanud pastor Thomas Vaga (Lakewood, USA) ja härra Aleksander Terras (Stockholm). Tunneme kohustust avaldada tänu hea koostöö eest veel Tartu Ülikooli rektorile Peeter Tulvistele ja Tartu Ülikooli kirjastusele.